väljad". Märgisüsteem, mida hakkan filmis analüüsima on võtteplaanid. Eddie Morra (Bradley Cooper) on kirjanik, kes elab New Yorgis ning töötab oma uue raamatu kallal juba üle kuue kuu, kuigi samas pole veel ühtegi lauset kirjutanud. Kui tema tüdruksõber Lindy (Abbie Cornish) ta maha jätab, arvab mees, et elu on läbi. Siis aga kohtab vana sõpra, kes tutvustab talle uut ravimit nimega NZT, mis aitab inimestel kasutada oma ajupotentsiaali täies mahus. Algus ,,Loomulikult olin paar valearvestust teinud," lausub Eddie filmi alguses, mis öeldakse pimeduses. Filmi avapauk saabub keskplaaniga, mis keskendub metallist uksele. Selleks, et põnevust tekitada ja anda teada, kui oluline see uks tegelikult on, järgneb lähiplaan ehk suurplaan. Sissejuhatuse jätkamiseks näidatakse ruumi kolmes järjestikuses aga erinevas üldplaanis. Suure uudishimu ja põnevuse tekitamiseks suumitakse metallist uks aeglaselt sisse - üldplaanist minnakse üle keskplaanile
Ta võis saata kaupu teise linna, kontrollida maha- ja pealelaadimist, ühesõnaga vanema, meister-kaupmehe ja ka gildi valve all tõestas ta pidevalt oma suutlikkust. Meister- kaupmeheni oli aga veel pikk tee. Sell pidi saama kasumiga kaplemise oskuse, selle läbi ka varanduse, seejärel kinnisvara, alles siis võis ta pretendeerida tõsiselt võetava kaupmehe nimele. Kogu tegevuse vältel (pikkade aastate jooksul) ei tohtinud sell endale lubada ühtegi hooletust, valearvestust, ka ebaviisakat käitumist jms. Kaupmeheseisus oli see-eest ka vääriline tasu nähtud vaevale. Kaupmehed olid linna majandusliku, õigusliku ja poliitilise elu dikteerijad. 9 4.2 Käsitöölised Teise väärikama linlaste grupi - käsitööliste kasvatus kujundas samuti äärmiselt olulise eetilise eluprintsiibi - tööd tuleb teha hoolega ja korralikult. Töö ja töökasvatuse väärtustamine oli käsitöölise kasvatuse puhul esmatähtis.
Beatty vallandas joodiku ning tegi LaVeyst tema asemiku.LaVey saatis oma muusikaga nn. inim  kahurikuuli ning Wallandase köietantsijaid. Saanud 18-aastaseks, lahkus LaVey tsirkusest ja liitus karnevaliga. Temast sai mustkunstniku assistent. Ta õppis hüpnoosi ja okultismi ning oli väga omapärane inimene. Üheltpoolt töötas ta keskkonnas, kus elu näitas oma tooremat külge  ilmalik muusika, saepuru, metsloomade hais, etendused, kus üks sekund valearvestust tähendas õnnetust ja surma, etteasted mis nõudsid noorust ja jõudu ning praakisid välja need, kes vanaks jäid, maailma täis füüsilist põnevust, millel oli maagiline mõju. Teisest küljest tegeles ta maagiaga, mis asus väljaspool inimmõistust. Võib-olla mõjutas see omapärane isiksuste kombinatsioon seda, millisena ta hakkas nägema inimlikkust, mängides orelit karnevali kõrvaletendustel. ,,Laupäevaõhtuti", meenutas LaVey ühel meie pikkadest jutuajamistest, ,,nägin ma mehi