ajal väga rahutud ning segasid kaarte Balti mere kaubanduses (Karlep 2017) Traditsiooniliselt on viikingeid ühekülgselt kujutatud. Sellise kujutuse lõid ajastu Lääne- Euroopa mungad, kes kaldusid üles tähendama erakorralisi ja vägivaldseid sündmusi. Keskajal võimendasid seda ka ajaloolased, muuseas ka rahvuslikku identiteeti otsingutel Islandi saagade kirjutajad. (,,Viikingite" , s.a) Kokkuvõtvalt võib öelda, et popkultuuri sünniga on inimeste teadvuses tekkinud mitmeid valearusaamu eelkõige viikingitega seoses. Puuduvad ka arheoloogilised tõendid, et viikingid kandsid vaid sarvedega kiivreid või teistsuguseid peakatteid. Palju vale ettekujutust on loonud juba keskajal ja romantismi ajastu kunstnike käe läbi. Eelnevale tuginedes on praegusel hetkel juba raske ümber lükata väidet, milliseid peakatteid viikingid kandsid, sest me oleme ajalooliselt alati teadnud ühte varianti ning ei pruugi muid versioone aktsepteerida,
· Ilus on kvaliteetne. Ülev on ka kvaliteetne · Ilus on elu edenemise tunne ja ülev elu pidurdumise tunne ka laialivoolamise tunne (ähvardus ja hirm elu ees) · Ilus on mänglev iseloom. Ülev tõsine iseloom. · Ilus on tekitatud antud vormi vaatlemise kaudu. Ülev nõuab teatud meeleseisundit. Kanti aegne ja järgne esteetika Saksamaal · Olulisem on Herder. Johann Joachim Winckelmann (1717-68) oli arheoloog, omal ajal väga mõjuvõimas. Kujundas valearusaamu, et antiik-kreeka arhitektuur oli ainult valge, helge jms. · Herder (1744-1803): humanist, kultuurifilosoof, keeleteadlane, tõlkija, kirjanik ja protestantlik teoloog. Teda võib pidada paljude Euroopa rahvaste rahvusliku eneseväärikuse algatajaks. Ütles, et igal rahvusel ja ajastul on oma väärtus ja need on ajaloo liikumapanevaks jõuks. Kõikidel rahvastel oma väärtuslik kultuur ja see on võrdväärne kreeklaste ja roomlaste saavutustega
· Eestis on ikka veel selgelt ametid jagunenud meeste ja naiste töödeks. · Kõrgkoolide sisseastumistestid on koostatud meessoost sisseastujat soosides (naistel ja meestel on erinevalt arenenud matemaatilise, loogika jne ülesannete lahendamine) Miks on Eestis vaja soolise võrdõiguslikkuse seadust? Soolise võrdõiguslikkuse seadust on vaja selleks, et reguleerida erinevates eluvaldkondades toimuvad diskrimineerimist, eelistamist vastavalt soole ning kummutada valearusaamu võrdsest kohtlemisest. Samuti on see vajalik mõningate teemaga seonduvate väärtuste paika panemiseks ning ümbervaatamiseks ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse seadus tegelikult: Seaduse eesmärk on edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust, keelustades diskrimineerimise soolise kuuluvuse alusel ja kohustades riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutusi, haridus- ja teadusinstitutsioone ning tööandjaid tegutsema soolise võrdõiguslikkuse
annaabi.ee 
