aastas Väiksema kiiruse perioodidel tekib laamade piirile kurrutus-Andide mäestik Suurema kiiruse perioodidel sukeldub üks laam (Nazca) teise alla ja selle tulemusena on tekkinud PeruuTsiili süvik Pinnamood Peaaegu 80% territooriumist on mägine hõlmab endas üle 6000 m kõrguvaid Andide mäetippe, mägijõgesid, vulkaane, liivaseid randu Tsiili Andides asub enam kui 600 vulkaani kõrgeim mäetipp küündib 6983 meetrini üle merepinna 1960. aasta Valdivia maavärin Ajaloo võimsaim tugevuseks mõõdeti momendimagnituudi skaalal 9,5 Tabas Valdivia linna Tsiilis Surma sai kuni 6000 inimest Kümme meetrit kõrge tsunami pühkis ka üle Hawaii, Jaapani, Filipiinide, Uus- Meremaa, Austraalia ja Alaska ranniku Pildid maavärinast Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. Oma riiki Tsiili indiaanlastel ei tekkinud. Esimene eurooplane, kes jõudis Tsiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tsiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tsiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes kulda otsides jõudis siia Peruust. Tsiili vallutas Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tsiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tsiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tsiili sai osaks Peruu asekuningriigist. Eurooplased ei hõivanud Tsiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputsed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised
teiste vaatlusjaamadega koostöös.Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina, mille amplituudiks seismograafil on üks mikromeeter ja mis asub vaatluskohast 100 kilomeetri kaugusel. Tema ideeks oli vältida negatiivseid väärtusi, kuid siiski on tänapäevased seismograafid võimelised määrama kuni -3.0 magnituudiga maavärinaid. Tugevaim mõõdetud maavärin oli 1960. aasta Valdivia maavärin Tsiilis, mis oli 9.5 magnituudiline. Richteri skaalal pole ülemist ega alumist piiri.Põhimõtteline erinevus Mercalli skaalast on tõsiasi, et kuigi Richteri skaala väljendab maavärina võimsust, ei saa selle põhjal hinnata maavärina tagajärgi, sest need olenevad ka epitsentri kaugusest, pinnavormidest ja muudest geoloogilistest tingimustest. 2) Intensiivsus-skaalad, ms annavad pallides hinnangu maavärina visuaalsetele tagajärgedele
90 13"8'N 9'001 Stanovoy Range, Tierra del Fuego, Island. 79 54' 00'5 68' OOW Valdes Pen , peninsula. 79 ' 3'00 '5 64'OOW West Indies, Islands 14 19' OO 'N 70'OOW Zurich, Switzerland 84 ' 7'2 3'N g032t mounta,ns . 97 S6'OO'N 130'00'[ Tlgns, nver 97 37'OO'N 44' 00'[ ValdiVia, Chile 78 39" 7'5 73'13 W West Palm Beach, FL 51 26"3 'N 80'0 3W Starbuck I, Island 10 3 6' 00'5 I S6'oo W Tijuana, MeXICO 76 32'3 1'N 117' 03W Val·d'Or, Ca'lada 74 '8'0 7' N 7r47'W West Siberian Plain, Stavanger, Norway 84 S8'S 7'N 5"5'[ Timan Ridge, highlands 85 66'OO'N 50' 00'[ ValenCIa
Hyg 88:722–731. European Commission. Regulation (EC) No 1830/2003 Broothaerts, W., P. Corbisier, H. Schimmel, S. of the European Parliament and of the Council of 22 Trapmann, S. Vincent, and H. Emons. 2008. Journal September 2003 concerning the traceability and label- of Agricultural Food Chemistry 56:8825–8831. ling of genetically modified organisms and the trace- Burns, M., D. Sanan, H. Valdivia, and N. Harris. ability of food and feed products produced from 2003. European Food Research and Technology genetically modified organisms and amending 216:428–433. Directive 2001/18/EC. 2003a. Official Journal of the Burns, M. J., H. Valdivia, and N. Harris. 2004. Annals European Union L 268:24. of Bioanalytical Chemistry 378:1616–1623. European Commission
annaabi.ee 
