Pärast jäi see hoopis kinni sinna Tüütu Kärbes Näpin voodi nurgas kotte und ei tule terve öö Vahelduseks tapan rotte see on ainus meeldiv töö Närin ühte kohviuba muud mul pole närimist Keegi lendab mööda tuba see on tüütu kärbes vist Rotilaipu terve hunnik aina juurde tekib neid Edasi ei lähe tunnid ärevalt loen minuteid Jääda magama ei julge nagu mingi terrorist Keegi mööda tuba kulgeb see on tüütu kärbes vist Võtan seinalt automaadi valanguid seal lasen viis Laua peale keset praadi tüütu kärbes kukub siis Magades mu rind ei paisu pole mingit magamist Kuskilt tuleb laibahaisu see on tüütu kärbes vist Võrukeelne ka. tulõ puuti miis ja küsüs süämetsilku tunda vastusess saa minu sekäst pilku olõ-õi tan miis sul rohuküük taa mii tan teemi mootoreid tüükõrda kae no imet võttki mootorsae ta tuu tuu haigõ kiäd om vaja üle kaeda
Hüpoteesi kinnitasid R. Millikani ja L. Mõssovski mõõtmised 1925-1926. D. Skobeltsõn tegi 1927 aastal kindlaks, et kosmilistel osakestel on suur energia, ja avastas sekundaarosakeste valangute tekkimise, 1936-38 rakendas S. Vernov kosmilise kiirguse uurimisel kuni 30km kõrgusele tõusvaid raadiosonde. 1932 avastas C. D. Anderson kosmilises kiirguses positroni ja 1937 müooni. Valangute tekkimise nn. kaskaaditeooria sai lõpliku kuju 1937-38. Mitut tüüpi valanguid avastati 1938-46 (P. V. Auger jt.). 1947-49 tehti kindlaks, et kosmiline primaarkiirgus sisaldab aatomite tuumi umbes samas vahekorras nagu looduses leidub keemilisi elemente (S. Vernov jt.). Kosmilise sekundaarkiirguse pehmet komponenti uurisid 1944-45 aastatel A. Alihhanjan ja A. Alihhanov Aragatsil ja 1945-49 rühm teadlasi D. Skolbeltsõni juhtimisel Pamiiris. Aastast 1957 rakendatakse kosmilise kiirguse uurimisel Maa tehiskaaslasi jt. kosmoselennuaparaate. 1958 avastati Maa
Kasutatakse ebaregulaarselt ja lühikeseks ajaks ilmuva vaenlase pihta tulistamiseks, liikudes ühest laskepositsioonist teise. Kiirtuli Kiirtuld kasutatakse tulevahetuse võitmiseks või siis, kui vaenlane ründab meie positsioone. Tule andmist peab tähelepanelikult kontrollima, et säilitada laskemoona. Harjutades on võimalik saavutada tase, kus lastakse ühe minuti jooksul kuni 30 sihitud lasku erinevate sihtmärkide pihta. Automaattuli (valangud) Valanguid kasutatakse tavaliselt ainult lähivõitluses, eriti rünnaku viimases etapis, samuti tagasi tõrjudes massilist rünnakut, ruumide puhastamisel linnalahingus, kaevikute, punkrite ja metsaalade puhastamisel vaenlasest. Olemasoleva laskemoona hulga põhjal annab jaoülem käsklused valangutega laskmiseks, või teeb seda sõdur ise. Kinnistage küsimustega. Üksiklasud Selgitage ja näidake ette. Andke käsklused “Salv kinnita”, “Laskeasend lamades
· Kiirtuli: kasutatakse vaenlase mahasurumiseks või ründava vaenlase peatamiseks, lastakse üksiklaskudega, laskekiiruseks on 30 sihitud lasku minutis; · Automaattuli: kasutatakse lähivõitluses, rünnaku viimases etapis, tõrjudes tagasi vaenlase massilist rünnakut lähidistantsil, linnalahingus, kaevikute ja punkrite puhastamisel, kasutatakse ainult lühikesi valanguid (2-3 lasku). 70 Lamadeslaskeasend Pilt 2.46 Pilt 2.47 Põlveltlaskeasend Pilt 2.48 71 Kükkislaskeasend Pilt 2.49 Istelaskeasend Pilt 2.50 72 Püstilaskeasend Pilt 2.51 73 2.7 GRANAATIDE KASUTAMINE KÄSIGRANAATIDE HEITMINE
annaabi.ee 
