Harala vasemale rahvale. htuti mrisin kampripiiritusega haiget selga ja Jaani rtiku muster kulus mulle phe. Neljakmnendal aastal olin maakomisjonis. Aasta prast lasti meid vallamaja taga maha. Ja sinine rtt oli mul peas. Herbert Rannamees Peetrusel oli palju tegemist sellel verisel aastal ja ta lausus mulle tdinult: (Herbert Rannamees,oota pisut.) Mina,idapataljoni poiss, poleks tohtinud uskuda Peetrust, seda juuti,oleksin pidanud kihutama talle keresse valangu ja asi nudi. Kuid partisanid olid vtnud mu relva, visin vaid nppida risti, kuni tuli ingel ja teatas: (Olete hiljaks jnud, taevas on tis teie ohvreid!) Allan Tempel leegionr Ema tles:hoia karja! Isa nkas:narrid nurme! petaja hiskas:Eestmaa! Kallim kutsus:tule tagasi! Leitnant lugas:torma edasi! Surm sosistas:siia savvi! Viivika Ma pidin sndima septembris, kuid saksa sdur li jalaga ema ja ma ruttasin,et nha pikest. Mul polnud isegi nime, kui mind ahastades pandi
aktiivsuse suurenemisel väheneb see arv kuni paar korda. Maa magnetvälja mõju kosmilisele kiirele on ka kiirgusvööndi tekkimise põhjus.[4] 5 Sekundaarkiirgus Sekundaarkiirgus, mis tekib Maa atmosfääris primaarkiirguse mõjul, sisaldab prootoneid, mesoneid ja müoone (kalk komponent) ning elektrone, positrone ja footoneid (pehme komponent). Üks energiarikas primaarosake kutsub harilikult esile terve sekundaarosakeste valangu. Umbes 70% merepinnani jõudvatest kosmilistest kiirguste osakestest on kalgi komponendi, ülejäänud pehkme komponendi osakesed.[4] 6 Ajalugu 20. sajandi algul avastati õhu ionisatsioon, mille põhjust ei teatud. 1912-13 tegid V. F. Hess ja temast sõltumatu saksa füüsik W. Kolhöster (1885-1946) kindlaks, et õhu ionisatsiooniaste maapinnast kaugenemisel kasvab, ja oletasid, et tegemist on kosmosest tuleva kiirguse mõjuga.
Arne Sookael ja mitmed teised. Türi külje alt Säreverest pärit Ilmar Mõttus jõudis 90-ndatel Eesti sisemeistrivõistlustel kahel korral medalivõiduni kaugushüppes. Käija Terje Tiitsu parimaks aastaks jäi 1994, mil ta noppis sisemeistrivõistlustel 3 km distantsil hõbeda ja lisas sellele suvel 5 km rajal pronksi. Sportlikust suguvõsast pärit Sirkka-Liisa Kivine, kes oma sportlasteed alustas Säreveres Lea ja Veiko Valangu treeninggrupis, on Tartus sirgunud arvestatavaks kaugus- ja kolmikhüppajaks ka Euroopa mõõdupuu järgi tema tipptulemused 6.43 ja 13.76 lubavad lootusrikkalt piielda iga tiitlivõistluse suunas. Eesti meistrivõistlustelt on tema auhinnakapis igat värvi medaleid, koos teatejooksudega on neid kogunenud üle kahekümne, neist meistrikuldasid täpselt kümme. Eraldi tuleb esile tõsta üle 10 aasta vabariigi tipus püsinud Gunnar Kirsipuud, kelle parimaks saavutuseks jäi NSV Liidu
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 24 Kuulmise sagedusteooria W. Rutherford (1886): Madalamatel sagedustel (kuni 1000 Hz) võngub kogu basilaarmembraan stiimultooni sagedusel analoogselt mikrofonimembraanile. See teooria ei suuda seletada, kuidas saab inimene kuulda kõrgeid helisagedusi (kuni 20 000 Hz) Kuulmise laine- (või valangu-) teooria Wever & Bray (1937): Karvarakkude rühmad toimivad laine või valangu põhimõttel. G. v. Bekesy (1947): Tegelikult võngub basilaarmembraan liikuva laine põhimõtte kohaselt. Üle 1000 Hz sagedustel reageerivad erinevad neuronid erineva hilistumisega, lubades nii edasi kanda kuni 5000 Hz sagedust. (Meenutame, et üksikneuroni teoreetiliselt maksimaalne edastatav sagedus saab olla kuni 1000 Hz.) Kõrgemate sageduste tajumise võimet laineteooria seletada ei suuda
annaabi.ee 
