· preestri ülalpidamine · teotöö e. mõisategu · vakuste pidamine ( mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale tp käest andameid koguma) · sõjalised kohustused · (maksudeks ka õlgi, lõnga heina, ehitusmaterjali, loomi) · Rahamaksu vähe, tp tavaliselt raha polnud, raha ka ebastabiilne 5. Kes olid: Adrakohtunik tegeles põgenenud talupoegadega Vardjas korraldas vakusepidusid ( vakus- keskaegne maksustusühik) Kubjas valvas töötegemist, kogus makse, Opmann mõisavalitseja, tegeles majandusega Virtin hoolitses mõisakarja eest Kilter jälgis teokohustuse täitmist Piirivaht ja rehepapp
20. Maakaitse lasus rüütlitest läänimeestel. Nad elasid linnustes. 21. Talupojad pidid sõlmima maapäevadel seisuste vahel terve rea kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimuseta välja andma. Kasu said sellest mõisnikud, aadlikud, isandad. 22. 13 sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta. Siis peeti talupoegadega ühiseid söömaaegu ehk vakusepidusid. 23. Kaubanduse ja Hansa liidu kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid. Kuna kaupmehed peatusid linnades ning nende kaudu levis nende maade kultuuri. 24.Kultuuri juurdumine maarahva seas oli aeglane, kuna maale ei jõudnud kultuur nii kiiresti kui linnadesse. 25. Eestlaste õiguslik seisund oli peale vallutust küllaltki hea. 26. Kodanikuks sai iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. 27.Kui mina oleksin mõisnik, siis ma elaksin 15.sajandil
Vabatalupojad talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu 9. Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? (Seosta sellega mõisted mõis, teokohustus (teoorjus), adrakohtunik, sunnismaisus) Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. 13. saj keskel külastasid vasallid oma valdusi paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta (üsna lõtv), peeti koos talupoegadega vakusepidusid e ühiseid söömaaegu. 13. saj teisel poolel aga ehitati esimesed eramõisad ning hakkas tekkima koormisi: viljakümnis (protsentuaalne andam), hinnus (kindla suurusega andam), seati ka väiksemaid erimakse kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks, oli kohustus ehitada kirikuid, linnuseid ja teid lääniisandate käsul. Talupoegadel lasus teokohustus, neid oli 3 liiki: rakmetegu (mõisa põllu hariminie) ja jalategu (heinatöö;
moodustasid vadallide kihi Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikud ja teenistuslased, läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud ja kaupmehed. Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid kord aastas , et määratuid andmeid vastu võtta. Siis peeti talupoegade ühiseid söömaaegu vakusepidusid. Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid. Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund õigused : *isiklik vabadus *õigus pärilikule maakasutusele kohustused : *koormuste kandmine ( kümnis, hinnus,) *kirikute, teede, linnuste ehitamine *sõjateenistus *vakuste pidamine
annaabi.ee 
