oma õigusi. Talupoegade koormiste määra ja kodukari piire aga ei täpsustatud. Sellepärast koostasid rüütelkonnad 1804. aastal nii Eesti- kui Liivimaal uued talurahvaseadused. Nendega määrati kindlaks talude kohustused oma mõisate ees. Naturaalandamid vähenesid, kuid mõnel pool kasvas teopäevade arv. 1804.-1805. aastal olid Eesti ja Liivimaal talupojarahutused (nt Kose-Uuemõisas), sest talupojad ei saanud vakuraamatutest aru ja arvasid, et mõisnikud kiusavad neid ilma loata. Seni ajani arutati talupoegade olukorra parandamist pärisorjuse raames, kuid 1810. aastal asus Eestimaa rüütelkond arutama pärisorjuse kaotamist mõisnikele soodsatel tingimustel. Napoleoni sõjakäik Venemaale katkestas töö seaduse kallal, kuid 1816. aastal kuulutati Eesti ja 1819. aastal kuulutati Liivimaa talupojad isiklikult vabaks. Seaduste tingimused: 1
Vahetult Põhjasõja järel sundis mõisnikke rootsiaegsetes revisjonivakuraamatutes fikseeritud koormisnorme järgima muu hulgas ka töökäte puudus. 18. sajandi keskel alanud mõisamajanduse kiirele tõusule pani aluse viinapõletamise levik. Lisaks Venemaal turustatud viinale nuumati viinaköögi praagaga härgasid, ühtlasi paranes ka põldude väetamine. Maamajanduse intensiivistumine tõi kaasa ka talurahva teokoormiste suure tõusu, mida mõisnikud oskasid rootsiaegsetest vakuraamatutest kõrvale hiilides abiteo arvel oluliselt suurendada. Samaaegselt muutus palju rafineeritumaks aadlike ja teiste baltisaksa seisuste eluviis. Just majandusbuumi ajal asuti rajama klassitsistlikus stiilis uhkete parkidega ümbritsetud mõisahooneid, mis ilmestavad Eesti maastikku tänini. (2) 6 Teaduselu 18. sajandil
Tulemus avaldatakse nt sugupuudena. Eesti geneoloogia algatajaks Martin Lipp, kes oli Nõo kirikuõpetaja ja ta Jakob Hurdarahvaluule kogumise eeskujul hakkas koguma eesti suguvõsade ajaloo kohta andmeid. Sugulus põhineb põlvnemisel , tekib abielude kaudu, või lapsendamise kaudu. Rooma õiguses eristati ka võimusugulust, mis hõlmas kõiki ühe perekonnapea võimule alluvaid isikuid. 17 saj, saadi andmeid kirikumeerikutest ( sünnid, surmad, abielud). Vakuraamatutest ( andmed talude kohta). 18 saj samad, aga ka hingeloenditest, mida peeti pearahamaksu arvestamiseks. 19 saj. Lisandusid vallaüksuste nimekirjad. 20 saj linnade ja valdade liikmete nimekirjad. Sugukond on ühistest esivanematest põlvnev liikmeskond. Eugeenika- õpetus inimkonna põrilike omaduste parandamisest. Eesti genealoogia- Alates pärisnimede panemisest levis genealoogiliste andmete kogumine ka lihtrahva hulgas. Genealoogia jälgimine pakkus
annaabi.ee 
