Rootsi saatis kõigest hoolimata teravilja ja muud eluks vajalikku toitu Eesti aladelt välja ning tegi olukorra aina halvemaks. Suure nälja lõpuks oli hävinud ligikaudu 20% rahvastikust. See on minu meelest esimene näide sellest, et Rootsi aeg polnud sugugi hea. Eesti talupoegadel säilitati sunnismaisus ja pärisorjus. Samas vähenes mõisnike võim taupoegade üle, sest reduktsiooniga ehk mõisate riigile tagasi ostmisega läks suur osa eramõisatest Rootsile. Hakati kasutama vakuraamatut, kuhu kanti talupoegade koormised ja kohustused mõisa ees. Kuigi taulupoegadel oli õigus mõisnikud kohtusse kaevata, ei võitnud nad peaaegu kunagi, sest peale jäi mõisnike raha, mitte talupoegade õigus. Ma ei leia, et selles perspektiivis Rootsi aeg talupoegadele head tõi, peale vakuraamatute kasutuselevõttu, mis kaitses neid, sest üldisemalt ei võitnud nad midagi juurde. Bengt Gottfried Forselius hakkas koolmeistreid õpetama ja talurahvakoole asutama.
keelne gramamatika. Nende kõigi loomine on ilmselt kõige oluliseimad toimunud muudatustest Rootsi ajal Eestis. Karl XI hakkas 1680 mõisaid riigistama(mõisate reduktsioon), mis olid ennem erakättes. Kuna võimule tulles sai ta tühja riigikassa oli tal vaja tal raha riigi juhtimiseks. Mõisate riigistamine põhjustas küll mõisinike suurt viha, kes pidid renti riigile maksma,kuid mis täitis kenasti riigikassat. Sellega seoses hakati pidama maksude üle maksmise üle vakuraamatut, kuhu oli kirjutatud pere suurus, maa suurus ja maksmised. Selle tekkimine tegi ka talupoja elu kergemaks ja mõisnik ei saanud teda enam nii plaju käsutada. Seda allikat võib ka nimetada ka iga perekonna sugupuu allikana, tänu millele võid teada saada, kust su esivanemad pärilt on, mis on mingis mõttes tähtis praegusele ajastule. Reduktsiooniga tekkis 1694 uus haldusjaotuse, kus tõmmati umbes joon läti ja eesti rahvuse
eestlaste jaoks Tartu gümnaasiumi alusel loodi Tartu ülikool. võimatu. 23. Selgita: pärusmõis eramõis, mida valdasid pärusaadlikud ehk eramõisnikud. riigimõis ehk kroonumõis - riigi omandisse kuulunud mõis. Riigimõisa valitsesid riigi poolt määratud ametnikud. aadliopositsioon - adramaade revisjon - talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisamaad hindamine ja kaardistamine, mille tulemusena seati sisse vakuraamatut. vakuraamat - talude ja nende koormiste nimistu; seal oli kirjas talupoja kohustused mõisa suhtes. manufaktuur - arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. visitatsioon - kõrgema vaimuliku või kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest. pärisori talupoeg, kes on sõltuvuses feodaalist, kuna elas tema maal, mistõttu pidi tegema
aru saanud, kuid kuna kirikuhärral oli vaja veel inimene maha matta ja pruutpaar laulatada, siis ei saanud hetkel kirikuhärra nendega kohtuda. Aja viiteks läksid mehed kiriku kõrval asuvasse kõrtsi. Ka seal rääkisid nad ,,uuest vakuraamatust". Kui lõpuks kirikuhärra vabaks sai, siis rääkisid talupojad oma murest, seoses paragrahv 127-ga, talle. Selle paragrahvi järgi ei peaks nad abitegu tegema, kuid mõisahärrad ikkagi sunnivad neid. Kirikuhärra ei olnud ,,vakuraamatut" läbi lugenud ning selle pärast võttis ta selle kohe riiulilt alla ja hakkas lugema. Ka tema ütles, et nad ei pea selle raamatu järgi abitegu tegema, kuid tema arust on see kusagil mujal kirjas. Hiljem kui mehed kiriku juurest lahkusid, siis nägid nad Päärna. Päärn rääkis, et teomees Purilast oli käinud mõisaga kohtus ning taheti talle selle eest naha peale anda, kuid õnneks siiski ei antud ning ta sai tulema sealt terve nahaga. Külamehed otsisid Antsu üles ja
aru saanud, kuid kuna kirikuhärral oli vaja veel inimene maha matta ja pruutpaar laulatada, siis ei saanud hetkel kirikuhärra nendega kohtuda. Aja viiteks läksid mehed kiriku kõrval asuvasse kõrtsi. Ka seal rääkisid nad ,,uuest vakuraamatust". Kui lõpuks kirikuhärra vabaks sai, siis rääkisid talupojad oma murest, seoses paragrahv 127-ga, talle. Selle paragrahvi järgi ei peaks nad abitegu tegema, kuid mõisahärrad ikkagi sunnivad neid. Kirikuhärra ei olnud ,,vakuraamatut" läbi lugenud ning selle pärast võttis ta selle kohe riiulilt alla ja hakkas lugema. Ka tema ütles, et nad ei pea selle raamatu järgi abitegu tegema, kuid tema arust on see kusagil mujal kirjas. Hiljem kui mehed kiriku juurest lahkusid, siis nägid nad Päärna. Päärn rääkis, et teomees Purilast oli käinud mõisaga kohtus ning taheti talle selle eest naha peale anda, kuid õnneks siiski ei antud ning ta sai tulema sealt terve nahaga. Külamehed otsisid Antsu üles ja
annaabi.ee 
