Täielik immuunsus saadakse kolme süsti järel. Kaks esimest tehakse ühe kuni kolmekuuliste vahedega, kolmas umbes aasta hiljem. Immuunsus tekib juba pärast kaht esimest süsti, kuid see kestab vaid ühe hooaja. Seepärast on vajalik kolmas süst, et immuniteeti pikendada. Omandatud immuunsuse säilitamiseks soovitatakse süstida iga kolme aasta järel üks lisaannus vaktsiini. Vaktsineerida soovitatakse kõiki, kel vanust vähemalt kaks eluaastat. Umbes 95% vaktsineeritutest on puukentsefaliidi vastu täielikult kaitstud. Selleks, et hoiduda puukidest üldiselt peaks Metsas käies kandma heledat rõivastust, et sellel ronivat puuki oleks kergem märgata. Püksid peaksid olema pikad, sääreotsad sokkide või jalanõude sees. Metsast tulles peab kontrollima hoolikalt oma keha ja kloppima riideid. Puukentsefaliit Eestis Eestis registreeritakse igal aastal 200-300 puukentsefaliidi juhtu. Puukentsefaliidiohu
Kuidas vältida puukentsefaliiti? Metsa minnes, pane selga heledad riided, et puuke paremini märgata.Heledalt riietumine puukentsefaliidi eest ei kaitse, aga on ka võimalik teha kaitsesüste.Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 13-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst. Umbes 95% vaktsineeritutest on puukentsefaliidi vastu täielikult kaitstud. Vaktsineerimine on eelkõige vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida. Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast alates. Mida teha, kui avastad puugi?
Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik olemus hakkab ununema. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Vaktsiinid on väga tõhusad - tänu neile on teatud nakkushaigustesse haigestumine väga oluliselt vähenenud või üldse kadunud. Enamus lapseeas tehtavaid vaktsiine kujundavad immuunsuse 90-99% vaktsineeritutest. Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud inimene siiski seda haigust ka põeb, põeb ta seda kergemal kujul. Vaktsiinid ei põhjusta inimese haigestumist nakkushaigusesse, sest nad sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haiguse tekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma. Vaktsiinid kaitsevad kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Küll võib mõnikord vaktsineerimine täiesti juhuse läbi kokku langeda mõne
Kroonilist infektsiooni võib ravida polümeraasile suunatud ravimitega (nukleosiidanaloogid näiteks). IFNalfa võib ka efekti omada. Profülaktikas on oluline veretoodete skriinimine, sugulise leviku tõkestamine, ettevaatusabinõud meditsiinitöötajatel. HBV kandjate kodused kontaktsed on ka kõrgendatud riskiga grupis, nagu ka hemodialüüsipatsiendid, meditsiinitöötajad, vastsündinud. Vaktsineerida tuleb. Vaktsiin on subühikuline, geneetiliselt modifitseeritud (HBsAg). 95% 3-kordselt vaktsineeritutest kaitsev immuunsus. Viirused mõmm :) 05/06 Hepatiit C viirus Struktuur. Peamine NANBH põhjustaja, oli ka oluline transfusioonijärgse hepatiidi põhjustaja (nüüd skriinitakse verd). Levib samamoodi nagu HBV, aga tal on suurem potentsiaal kroonilist hepatiiti põhjustada, krooniline hepatiit läheb aga tihti tsirroosiks või hepatotsellulaarseks kartsinoomiks.
annaabi.ee 
