haigusnähtudega. Puukentsefaliidiviirusega nakatunud puukide levialad on Eestis viimastel aastakümnetel oluliselt laienenud. Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunuid Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit. Puukentsefaliidi vastu soovitatakse vaktsineerida puukide levikualal elavaid seal sageli viibivaid isikuid alates 1 aasta vanusest. Mille vastu pole vaktsiini? AIDS-i vakstiini hetkel pole olemas, kui see peaks valmima novembris. Vaktsiini loomiseks asutati 1996. aastal rahvusvaheline organisatsioon. Praegu on ravimeid, mis suudavad AIDS-i kontrolli all hoida, et pikendada inimeste eluigasid pikendada. See levib tavaliselt sugulisel teel. Seda on võimalik ära hoida kasutades kaitsevahendeid. Norwalkviiruse ja Jersinia bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus ehk nakkuslik soolpõletik. C-hepatiidi nakkuse vastu pole vaktsiini.
Virulentsusfaktorid * kapsel – kaitseb organismi fagotsütoosi eest (makrofaagide ja neutrofiilide vastu) – saab toimuda rakusisene replikatsioon * ensüüm – neuraminidaas – vaja kinnitumiseks endoteelile, toimub inasioon rakkudesse, kahjustab epiteeli, kinnituvad monotsüütidele. * ensüüm – hüaluronidaas – hõlmustab bakteri levimist kudedes. * pinnaproteiinid – aitavad kinnituda kudedele ja moodustada biofilmi. spaA proteiin on põhiline antigeen, mida kasutatakse vakstiini arendamisel – võimendab neutrofiilide opsoniseerimisvõimet. 2. Sigade punataudi laboratoorne diagoos Sigadel esinevad teemantkujulised punetavad nahakahjustused, oluline haigustunnus. Uuritakse verd, maksa, põrna, südameklappe, sünoviaalkudesid. Kasutatakse veriagarit ja MacConkey agarit, inokuleeritakse proovidega ja aeroobses keskkonnas inkubeeritakse. Koloonia morfoloogia – väga väike, 48h jooksul alfa-hemolüüs, ei kasva MacConkey agaril, katalaastest on negatiivne, ei liigu
diskrimineerimise uuringud, AIDSi uuringud) lükati kaks korda enam tagasi kui need uurimused, mis sotsiaalselt tundlikke teemasid ei puudutatud. Seega, võib arvata, et ka lihtsalt vedamine võib olla seotud kavandatava uuringu ja eetikakomitee poolse heakskiiduga. Soodne otsus võib olla seotud ka sellega, kus uurija parasjagu töötas kui oma uurimisprojekti nõusoleku saamiseks eetikakomiteele esitas (Ceci et al., 1985). AIDSi uurijad viivad oma uurimusi vakstiini leidmiseks läbi just arengumaades, kus nõudmised ei ole nii ranged kui industriaalmaaldes (Rosnow et al., 1993; Thomas and Quinn, 1991). Nõuandeid eetiliseks ülevaatuseks Kuigi enamus uurijaid aktsepteerib eetilise ülevaatuse käsitlust, on nende hulgas ka palju neid, kes väljendavad tegelikus praktikas oma rahulolematust. Parandamaks eetilise ülevaatuse protsessi unikaalsete uurimuste puhul, mis nõuavad väga