peaks olema tal alati üks kastehein, millest kinni võtta." Mul oli luuletus "Kastehein", millele Urmas oli teinud väga palju erinevaid viise. Kui Urmas oli öösel baaris laulmas, oli Joko samal ajal käinud sõbrannadega ja korjanud suure kimbu kasteheinu, et isal ometi kord neid piisavalt oleks. Aga kui see 28. septembri öö kätte jõudis, ei olnud tal kahjuks ühtegi kasteheina võtta ... " Luuletaja vakatab hetkeks. Austuse, armastuse ja lootusega ... Pärast ennist nimetatud ajaleheartiklit kirjutas Virve Urmas Alenderile kirja ja sai ka vastuse. "Ta saatis mulle oma esime sest sooloalbumist ''Vana kloun" tehtud foto, mille alla oli kirjutatud "Austuse, armastuse ja lootusega teie Urmas Alender". Teisel pool oli kiri. Raamisin selle niimoodi ära, et mõlemad pooled paistavad läbi klaasi," jutustab kirjanik. Osila hinge puudutas juhtunu niivõrd, et ta kirjutas Alenderile vastuseks luuletuse
mõju avaldanud kui Heinrich Heine. Luuletemaatika armastus Kaunitar Tast õhkub veetlust imepärast, ta kirgedest on kõrgemal ja oma kauniduse särast vist pole üldse aimu tal. Ta kadetsejaist mööda läheb ta rahusse ei puutu nad. Seltskonna tunnustatud tähed ta kõrval tuhmiks muutuvad. Mis ongi ees kas kallimaga sul kohtuma on minna rutt, või mõtet suurt ja salatut seal mõtled teda nähes aga sa nagu segaduses tardud, kõik äkki vakatab su sees ja kummardad täis vaga hardust siis ilu pühaduse ees. Luuletus on pühendatud ühele kaunile naisele, kelleks on krahvinna J. M. Zavadovskaja (1807-1874). Selle luuletuse kirjutas Puskin krahvinna albumisse. Puskin imetleb naist ning rõhutab tema ilu. Vihjab ka sellele, et temaga ei saa kedagi teist võrrelda. Esimeses salmis on kasutatud ristriimi, teine salm on kirjutatud vabavärsis. Kujundepiteelidest on kasutatud: veetluste imepärast, kauniduse särast. Hoidjale
- eesti memoriaalkirjanduses üks põnevamaid lahendusi. Isevärki mälestused: just mälu uuringud siis mis nagu vaidleks iseendaga ja tegelevad väga varase ajaga. Esimeses köites räägib mälestusi, mis on mäletamisi-mittemäletamise piiril. Tulevad sisse arutlevad, mitu akent majal oli. Lahendus pole tavaline. 6. osa lõpetab sarja, sest jõuab aastasse 1944, püüe põgeneda Eestist. Kõivu isa pääses läände ema jäi maha. 6. köites jutustaja hääl vakatab, hakkab jutustama Ants Kõiv, Kõivu vend. Hakkab kommenteerima, mis tegelikult oli. Siin on midagi, mida Kõiv rääkida ei taha, aga vist tahab ka kui Ants Kõivu lõigud sisse tulevad. Seda isa kaotust 44. aastal elab sügavalt läbi. Tagasitulek isa juurde elab seda üle. Kõiv keeldus isaga suhtlemast kui isa ühendust võttis. 2014 Koolipoisid ja füüsikud Kas Kõiv on luuletanud? Luuletajarollist hoidub. Doris Kareva ja Kõiv - postmodernismis saavad kokku. Luule aastatel 1973-1985
annaabi.ee 
