Sammu maksimaalse pikkuse saavutamise momendil peab keha raskus olema hetkeks võrdselt jaotatud eespoolse jala kanna ja tagapoolse jala päka vahel. Kogu kõnni vältel olgu põlved kergelt lõdvestatud. Ainult maksimaalse sammupikkuse saavutamise hetkel on jalad põlvest hetkeks sirutatud, kuid mitte jäigalt sirged. Tagurpidi kõndimisel tuleb tähele panna järgmisi momente. Keha raskuse ülekandmine peab toimuma üle eespoolse jala kanna. Sammu sooritanud jala kannale vajutagu sujuvalt, koos liikuva jala libistamisega tugijala suunas. Mitte laskuda eesmise jala põlvest sammu alguses ja tagapoolse jala põlvest keha raskuse ülekandmisel. Jalga lõdvestatagu veidi põlvest alles siis, kui liikuv jalg kohtub tugijalaga. Liialt varajane laskumine sammu astunud jala põlvest juhtub tavaliselt sellest, et tantsija liigub liiga ruttu tugijalalt ära, n.ö. kukub kukub õlgadele tagasi. Tagurpidikõnni õppimisel on kasulik hoida esialgu keha raskust eespool.
Laialt tuntud on nuluõli. Seda kasutatakse nii tehnikas, parfümeerias kui ka meditsiinis. Temale võlgnevad tänu mitmed metsa lõhna meenutavad lõhnaained, värske õhu lõhna toob tuppa ka lihtsalt avatud nuluõlipudel. Nuluõli valmistatakse puu okastest, mis püsivad puul kauem kui Eesti kodumaiste okaspuude omad, 8...11 aastat. Kuid huvitav on ka nii siberi kui palsaminulu koor. See sisaldab arvukalt vaigumahuteid. Kes ei usu, see mingu puu juurde, otsigu üles mõni muhk tüvel ja vajutagu: sealt väljub kleepuv vaik. Seda vaiku kasutatakse nulupalsami tootmiseks. Vähem kasutamist on leidnud ka nulu kerge puit. Eelkõige tehakse temast paberit. Harilik jalakas. Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda kuuluv suur lehtpuu, Eestis pärismaine. Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani. Tema lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari
Sammu maksimaalse pikkuse saavutamise momendil peab keha raskus olema hetkeks võrdselt jaotatud eespoolse jala kanna ja tagapoolse jala päka vahel. Kogu kõnni vältel olgu põlved kergelt lõdvestatud. Ainult maksimaalse sammupikkuse saavutamise hetkel on jalad põlvest hetkeks sirutatud, kuid mitte jäigalt sirged. Tagurpidi kõndimisel tuleb tähele panna järgmisi momente. Keha raskuse ülekandmine peab toimuma üle eespoolse jala kanna. Sammu sooritanud jala kannale vajutagu sujuvalt, koos liikuva jala libistamisega tugijala suunas. Mitte laskuda eesmise jala põlvest sammu alguses ja tagapoolse jala põlvest keha raskuse ülekandmisel. Jalga lõdvestatagu veidi põlvest alles siis, kui liikuv jalg kohtub tugijalaga. Liialt varajane laskumine sammu astunud jala põlvest juhtub tavaliselt sellest, et tantsija liigub liiga ruttu tugijalalt ära, n.ö. kukub kukub õlgadele tagasi. Tagurpidikõnni õppimisel on kasulik hoida esialgu keha raskust eespool.