Sel juhul on tegemist ideoloogilise argumendiga. Remmel justkui üritab teaduses ümber lükata iganenud seadusi. Nagu ta märgib, on teaduseslausa nõue mitte rääkida sellest, mille kohta pole teaduslikke fakte. Sellest lähtuvalt toob ta alati igale oma hüpoteesile, teaduslikult tõestatud fakti näiteks. Pole võimalik leida teaduseolemuse või siis sõna ,,teadus" tähenduse ,,õiget" definitsiooni. Teaduse eesmärgiks peaksolema leida rahuldavaid seletusi kõigele, mis seletamist vajavana esile kerkivad. Needseletused peaksid olema ka testitavad. Teaduse üks kriteeriumitest on ka see, et teda on võimalik ümber lükata. Kindel on see, et me ei teagi õieti, mis teadus on ning mis on tema eelistused teiste tunnetusviiside ees. Eeskiri selle kohta puudub, kuidas teha vahet teaduse ja arvatavalt teadusliku, kuid päriselt hoopis ebateadusliku vahel. Minu jaoks on teadus valdkonniti erinev. Arheoloogidel on oma teadus ja teistel teised teadused
Ümbrus hooldatud, põldude asemel hooldatud rohumaad. 3) Arvamusküsitlus Saaremaa väärtuslikest maastikest näitab, millised on seal inimeste eelistused ja ootused tuleviku maastike suhtes. Küsitletud saarlased peavad kõige rohkem lugu Saaremaale iseloomulikest paikadest nagu kivised kadakased puutumata mererannad, rannikupangad ja liigirohked rohumaad. Küsimusele missuguseid maastikke tuleb kaitsta Pooled vastanutest nimetas kaitset vajavana selliseid maastikke või nende komponente, mida nad ka omapäraste maastikena kõige rohkem esile tõstsid. Seega on selge, et eelkõige tuleb kaitsta Saaremaa omapära. Maastikuilmet rikuvad küsitletute meelest eelkõige prügilad. Taunitav on linnalise eluviisi jätkuv juurdumine koos kõrghoonete tekkimisega maastikupilti, suurte elamurajoonide rajamisega maale, sõiduteede võrgu laiendamisega ning maakohtade hülgamisega
Lisaks LKS eelnõus sisalduvatele meetmetele soovitasid eksperdid, et seaduseelnõus peaks sisalduma ka keeld jätta last järelevalveta, kui tema arengutase seda ei võimalda, kuna sellistel juhtudel seab lapse järelevalveta jätmine ta otsesesse ohtu. 4.2.5. Perede ja vanemluse toetamine Praeguse olukorra kirjeldus Viis, kuidas last on kasvatatud, mõjutab seda, millised on lapse tulevikuväljavaated ja edasine elutee. Olukorras, kus Eestis on viimase aasta jooksul abi vajavana arvele võetud 2050 last ja perest eraldatud 460 last, kus 1944 lapse vanemad vajavad oma vaidluste lahendamisel sotsiaaltöötaja abi ja märkimisväärne arv väikelastest hukkub mürgistuste, traumade ja teiste õnnetusjuhtumite tõttu ning kus aasta jooksul vajab psüühiliste probleemide tõttu abi üle 10 100 lapse, on vajadus ulatusliku ennetustöö, sh vanemluse toetamise järele väga suur. Vajadusele pöörata vanemluse toetamisele enam tähelepanu
annaabi.ee 
