ülesanne ning eurosularaha lasevad ringlusse liikmesriikide keskpangad, mitte EKP. Seetõttu ei ole ka ringluses olev eurosularaha mitte EKP, vaid liikmesriikide keskpankade kohustus ning on arvel nende keskpankade bilanssides. (Eesti Pank ...2011) Siia planeeritakse majanduse mõjutajatena järgmine strateegia: Eesti Vabariigi europangatähtede ja müntide nõudluse rahuldamine ja ringluseks vajalike käibevarude säilitamine. Selleks peab keskpank kõigepealt analüüsima majanduses vajaoleva sularaha kogust ja struktuuri. Keskpank peab oma tegevusi ja analüüse sularaha ringluse ning väljalaskmiseks kooskõlastama teiste Euroopa Liidu institutsioonidega. Selleks on moodustatud ka iseseisev koostööprojekt ,,Joint European Tender", kes korraldab selleks ühishankeid. Eurokäibemüntide hankimine vastavalt vajadusele ning euroala 2-eurose mälestusmündi ühisprojektis osalemine on sisse planeeritud järgmise tegevusena. Kuigi esimesel
(kohv, tee, vürtsid, paber, suhkur). Väljavedu Eesti alal oli sama, põhiliselt teravili (3/4 Tallinna linna väljaveost moodustas teravili), lina, kanep, puit, tõrv. Suurem osa teraviljast Madalmaadest, mõningal määral ka Rootsi ja Põhja-Saksa linnadesse. Maakaubandus Kauplemine ühe kubermangu piires. Talupoegadele oluline nn sõbrakaubandus – talupoeg suhtles linnas kindla kaupmehega, kellele viis oma kraami ja ostis temalt omale vajaoleva kraami, nii oli võimalik ka võlgu saada. Põhikaubad, mida talup ostis olid sool, raud ja tubakas. Maakaubanduses olid ranged reeglid, mis seda normeerisid. Asehaldusajal maakaubanduse reegleid oluliselt lihtsustati. Oluliseks kauplemiskohaks olid linnad, samuti ka laadad, suurim laat Tartu laat. Käsitöö ja tööndus Maapiirkondades peeti eraldi käsitöölisi, tsunftikorra nõue hakkas aja jooksul lagunema. Käsitöölised lihtsalt registreerti linnavalitsuses, tsunftinõuded kaotati.
Operatsiooni valmistati ette põhjalikult - selleks koondati seninägematud laevastikujõud, transpordilaevad Kuramaale, kokku kuulus sinna 300 alust, alates väikestest mootorpaatidest ja lennukikandjatest, peajõu moodustas 10 ülimoodsat lahingulaeva, 10 ristlejat, ligi 60 hävitajat jne. Kogu seda laevade liikumist julgestasid sadakond lennukit. Kaubalaevadele laaditi 25 000 mees koos vajaoleva relvastikuga. Selle peajõududeks oli lisaks jalgratturite brigaad. 28. sept õhtuks laeti saksa sõdurid ja varustus laevadele, avamerel kohtuti Danzigist tulevate sõjalaevadega ja 29. varahommikuks jõuti Saaremaale Tahalahte. Dessant sai 2 peamist ülesannet: suunduda põhjast lõunasse, jõuda Sõrve poolsaare tippu ja vallutada vene väed seal, teiseks minna Orissaarde. Dessandi maabumine külges üleootuste edukalt sakslastele
annaabi.ee 
