Kirvetüüpide levikus avaldub taas Eesti transiitmaastaatus näiteks on ilmselt siitkaudu jõudnud Kesk-Venemaalt Skandinaaviasse nn Mälari Nooremal pronksiajal oli kasutuses juba vähem kiviriistu, kuid jätkuvalt valmistati suur osa tööriistadest ja muust vajaminevast luust, sarvest või puust. Ilmuvad nö "päris" relvad: odad, nooleotsad, mõõgad. Ilmselt olid ka pronkskirved kasutusel eeskätt relvana. Hiljaaegu leiti Rakvere muuseumist Vajangust pärit pronksmõõk, mis oli ajaloolisel ajal olnud kasutusel pulmamõõgana. Ese osutus tegelikult aga pronksiaegseks. tüüpi kirved. 3.5.EHTED On leitud rohkesti luunõelu, eriti nn labidakujulise peaga nõelu. Teada on ka Euroopa ja eriti Skandinaaviaga ühistesse esemetüüpidesse kuuluvaid nõelu (ja muidki esemeid). Heaks näiteks on kettakujulise peaga Härnevi tüüpi nõel, mis algselt oli Eesti materjalis esindatud vaid valamisvormi katkenditega
Kirvetüüpide levikus avaldub taas Eesti transiitmaa staatus näiteks on ilmselt siitkaudu jõudnud Kesk-Venemaalt Skandinaaviasse nn Mälari tüüpi kirved. Nooremal pronksiajal oli kasutuses juba vähem kiviriistu, kuid jätkuvalt valmistati suur osa tööriistadest ja muust vajaminevast luust, sarvest või puust. Ilmuvad nö "päris" relvad: odad, nooleotsad, mõõgad. Ilmselt olid ka pronkskirved kasutusel eeskätt relvana. Hiljaaegu leiti Rakvere muuseumist Vajangust pärit pronksmõõk, mis oli ajaloolisel ajal olnud kasutusel pulmamõõgana. Ese osutus tegelikult aga pronksiaegseks. Pronksmõõk Vajangust 2 Ehted On leitud rohkesti luunõelu, eriti nn labidakujulise peaga nõelu. Teada on ka Euroopa ja eriti Skandinaaviaga ühistesse esemetüüpidesse kuuluvaid nõelu (ja muidki esemeid). Heaks
Sarnanevad ka mõned laevkalmed (eestis kolm). Suuremad kivid on paigutatud ümber laevakujuliselt ja sees on põletatud surnuga laip. Tõenäoliselt Ojamaa (Gotlandi) eeskujul. Lohukivid on kivid, mille pinnal on väike lohuke (asuvad seal, kus kivikirstkalmed). Ei tea, mis jaoks neid lohke tehti. Lohud on enam kui 1750 kivil Eestis, ümberkaudsetel aladel aga väga vähe. Tol ajal oli juba pintsette ja habemenugasid, tihti esinevad koos. Ainus eestis leitud pronksmõõk leiti Vajangust. 1975. aaastast alates oli rakvere muuseumis see mõõk, ükski arheoloog ei teadnud. Alles 2000 a paiku avastati. Pärineb Kesk – Euroopast. 11. LOENG Eelrooma rauaaja kultuurid Rauaaja esimene periood on eelrooma rauaaeg. Raua kasutuselevõtt on tähtis kogu inimkonna arengule. Raud on materjal, millel tugineb kogu materiaalne kultuur tänapäevani välja. Raud oli tähtis, sest: 1) võrreldes pronksi lähtemetallide vase ja tinaga on rauamaaki palju
annaabi.ee 
