nikotiinamiid jäme nisujahu, kiilaspäisust röstitud kohvioad kalamari, sardiinid, põhjustab rasva makrellid, kapsas, ladestumist maksa, põhjustab B6-vitamiini B4 koliin kaunvili, õllepärm, verejooksu, vererõhu vajakut munad, kanamaks, tõusu piim maks, pärm, piim, põhjustab nahapõletikku B3 munad, kaunvili, pantoteenhape ja juuste täisteraviljatooted, depigmentatsiooni tomat
Vereloomeks on vajalikud rauaühendid, mida organism saab toiduga. Päevas peab organism saama umbes 20 milligrammi rauda. Lihatoidus sisalduvast rauast omastab organism kuni 20% , taimtoidus olevast rauast aga ainult mõne protsendi. Rauarikkamad toiduained on maks, liha ja lihasaadused, kohupiim, kapsad, tomatid, porgandid ja leib. Raua omastamist soodustab C-vitamiin. Organism omastab vaid rauda Fe(II)-ühendeid. Fe(III)-ühendeid organism aga ei omasta. Raua puudusel tekib aneemia. Raua vajakut iseloomustab kuiv nahk, juuste väljalangemine, vaod küüntel ja lõhed suunurkades. Rauarikkad on ka mõned mineraalveed. Näiteks Karjala-Soome allikavesi on tervendava toimega. Raud on ka mürkmetall. Surmav annus inimesele on umbes 79g. Mürgisust põhjustab juba 0,2g rauda. Toiduainetest mürgisust tekkida ei saa. FeCl 3 lahus põhjustab valkude kiire hüübimise ja seda kasutatakse meditsiinis. Põhiosa 3,5 grammist rauast asub erütrotsüütides, täpsemalt verevärnikus hemoglobiinis
Seetõttu tekib juurtele sobimatu anaeroobne keskkond. Eriti ohustatud on sillutatud aladel kasvavate puude juurestik, kuna gaasivahetus juurepiirkonnas on sillutise tõttu häiritud. Täielikult mineraliseerunud (humifitseerunud) turvas või kompost aga on taimedele kättesaadav ja tema õhustatavus ning veemahutavus on head. Hästi lagunenud orgaanilise aine olemasolu kasvupinnases võib teataval määral korvata isegi savi- ja liivsaviosakeste vajakut ning toimida vett siduva materjalina. Kasvupinnaste tööstuslikul tootmisel soovitataksegi orgaanilise komponendina kasutada põhiliselt erineva päritoluga ning erinevas lagunemisastmes olevaid turbaid ning komposti. Mõistagi on olemas palju muid orgaanilisi materjale, kuid enamik neist ei sobi kasvupinnastesse ilma eelneva kompostimiseta. Sellisteks materjalideks on näiteks sapropeel ehk järvemuda, reoveepuhastite setted, loomasõnnik jms
protsessile suure tõenäosusega ka saavutatakse, siis esinduslikkuse tingimust ei suudeta olemasolevaid ressursse (s.h aega) ega sotsio-ökonoomilisi tingimusi arvestades kindlasti täita. Eestis on üle 350 000 ha jätkuvalt riigi omandis olevaid ning takseerandmeteta metsamaid, mis pidanuks praeguseks juba inventeeritud ja mille loodusväärtused hinnatud olema, et likvideerida eespool mainitud 43 367 ha suurust rangelt kaitstavate metsade esinduslikkuse vajakut. Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemile EELIS (20) oli Eestis 2010. a jaanuaris 675 183 ha rangelt kaitstavaid alasid, kus majandustegevus on keelatud. Neist 31,7% ehk 214 110 ha moodustasid metsakooslused (9,7% Eesti metsade kogupindalast), millest 167 995 ha (78,5% ranget kaitstus metsadest) kohta olid olemas metsa takseerandmed. Lisaks rangelt kaitstavatele metsadele on Eestis veel umbes 506 300 ha (22,9%) leebemate
annaabi.ee 
