· Olulised on preestrid, sest nad viivad rituaale õigesti läbi jumalused on kohustatud siis nõudmisi täitma · Tekstid säilised suuliselt · Hindu pühakirjad tekstina pole pühad vaid see hakkab eksisteerima siis kui seda verbaalselt ette loetakse · Arya o Dasa/dasy pärismaalased · Kastid o 1. Preestrid, seaduse mõttes puutumatud. 51% elanikkonnast o 2. Sõdalased (ksatriya). 15% elanikkonnast. Nende ülesanne oli võidelda o 3. Vaisya, rikkurid kellel väga õigusi ei olnud. Neil oli räigelt raha. Nende ülesanne oli teha lapsi ja olla vait. o 4. Pärismaalased ehk sudra. Teenriklass o 5. Kastitud ehk väljas pool kasti .Nende vari ei tohtinud langeda kuhugi, kus olid kasti inimeste asjad. Neil ei tohtinud olla mitte midagi tervet, kõik nende asjad pidid olema natuke katkised. ( Koos pärismaalastega moodustavad 66- 68% elanikkonnast)
priviligeeritus religioosel iseärasusel, nad ainsana teavad, kuidas viia rituaale läbi nõnda et jumalad teeks mida nad paluvad, et prestrid on tähtsamad kui jumalad. Jumalad peavad tegema mida preestrid tahavad. Inimesed peavad maksma preestritele raha-jumal pole oluline vaid vahendaja! <-Brahmanite priviligeerituse staatus. Ühiskond on püramiidi kujuline. Üleval Brahmanid. See grupp on väga väikene, alla 5%. Sõdalased. Kõrgaegadel mitte rohkem, kui 15% inimestest Vaisya-lihtrahvas. hiljem kaupmees, maaomanik rikkur. Õigusi väga pole. harib maad, omab seda suurtes kogustes. Sudra-alistatud pärismaalased. Jalad, mille peal kogu ühiskond püsti seisab. Üleval varna, et 4 kasti(eelmised) all on a-varna e kastitud hiljem alistatud rahvad Lõuna-indias traviidid. Hukkavad inimesi, korjavad inimeste ja loomade laipu. Sudra ja a-varna kokku 66-68% . Nad ei pürgi valitsejateks, sest neile teadustatud et nad pask.
Hinduism - Veedad (sanskr vda teadmine), aga ka Bhagavadgt (sanskr Jumala laul). 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? India. 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brhmana (õpetlased) Ksatriya (sõdurid, valitsejad) Vaisya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Sudra (teenrid) 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Puutumatud. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (tegu) teo ja tagajärje seadus. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? Brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing. 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Virgunu. 26. Mis on ,,Tripitaka" ja mis ta tähendab tõlkes?
orjad, kes tegelesid kaubandusega said väga rikaks. Jõukatel orjadel olid ka omad orjad. Kast: rituaalse puhtsuse järjekord. Endogaamia (kokkulepeabielud samasse kasti kuuluvate vahel, eraldi reeglid verepilastuse vastu). Vastand: eksogaamia. # Rahvuslikud erinevused ja tööjaotus aluseks. Reguleerib tööjõuturgu ja sotsiaalset mobiilsust. India (ametlikult kuni 1949): ,,Varna": neli kategooriat sotsiaalset austamist (Brahmin - preestrid, õpetlased, Kshatriya - ülikud ja sõdurid, Vaisya - kaupmehed ja käsitöölised ja Sudra - lihttöölised). # ,,Jati": kohalikud (ametipõhised) grupeeringud, mis panevad kastide positsioonid paika (ka nime, nt Gandhi = parfüümikapumees). Väljaspool süsteemi on kastitud (paariad, Harijan). Põhineb hinduismi traditsioonide ja kohustuste täitmise olulisusel. # Keenias kõige rohkem haritlasi ja edasijõudnud oli hindude seas Mõlema puhul sotsiaalne mobiilsus raskendatud, majanduskasv takerdub.
1) Loode-India 2) Muistne Pärsia 3) .... Tsiviliseeritud rahvad olid mugavad. Mohenjo-Daros mugav elu. Muistne rahvastik muutus kõige madalamaks ühiskonna kihiks. Muistsetel indoeurooplastel oli ühiskonna struktuuri mõttes kolmikjaotus: 1) Vaimulikud 2) Sõjamehed 3) Lihtrahvas India kastisüsteem Varna (otsaette tehtud värv) Braahmana - vaimulikud Ksatriya - sõdurid Vaisya karjakasvatajad/maaharijad Suudra teenijarahvas 16 saj. jõudsid Indiasse Portugali meresõitjad, nad puutusid kokku Varna süsteemiga ja nim. casta (ühiskonnakiht,-seisus portugali keeles) 19. saj toimus kirjutamisteaduses eksitus ja neid seisusi hakati nimetama kastideks. Alguses portugallased said aru, et kaste on tuhandeid, kastid on elukutsepõhised, sünnipärased ametid ja ühiskonnakihid, nt pesupesija kast: ema on pesija, laps on
ja need tuli lahterdada kuhugi kategooriasse. Ühiskonnakord on püramiidikujuline. Brahmana preestrid, ainsad kirjaoskajad, kirja kui sellist siiski pole. Rigveda loodi II aastatuhandel eKr, esimene Rigveda käsikiri pannakse kirja XV sajandil pKr! Brahman on sisuliselt jumal, nad on loodud ürggigandi suust, kõiges privilegeeritud, kõige hullem karistus neile väljasaatmine Ksatriya - sõdalased, valitsejad, ühiskonna kaitsjad Vaisya (loodud puusadest) ühiskonna taastootjad Sudra (jalgadest) alistatud orjarahvas. Teatud ametid seotakse rituaalse ebapuhtusega (nt teatud metallid). Arya üllas, aadellik, ingellik Dasa/daysu ori/röövel Varna värv. Kastisüsteem baseerub rassilisel diskrimineerimisel. Aarialased jõudsid Lõuna-Indiasse, kus elasid australoidide rassi esindajad: keskaja algul tekkisid kastitud, veel madalamad. Seaduse järgi tohtisid liikuda ainult öösiti, sest
Jõukatel orjadel olid ka omad orjad. - Kast: rituaalse puhtsuse järjekord. Kõrgem on puhtam. Endogaamia (kokkulepeabielud samasse kasti kuuluvate vahel, eraldi reeglid verepilastuse vastu) (vastand: eksogaamia). * Rahvuslikud erinevused ja tööjaotus aluseks. Reguleerib tööjõuturgu ja sotsiaalset mobiilsust. India (ametlikult kuni 1949): ,,Varna": Neli kategooriat sotsiaalset austamist (Brahmin - preestrid, õpetlased, Kshatriya - ülikud ja sõdurid, Vaisya - kaupmehed ja käsitöölised ja Sudra - lihttöölised). ,,Jati": kohalikud (ametipõhised) grupeeringud, mis panevad kastide positsioonid paika. Väljaspool süsteemi on kastitud (paariad, Harijan). Põhineb hinduismi traditsioonide ja kohustuste täitmise olulisusel. # Keenias kõige rohkem haritlasi ja edasijõudnud oli hindude seas * Giddens: Mõiste väljaspool India konteksti tähendab midagi muud. Kaks või enam etnilist