*Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus) Psüühilised seisundid---tähelepanelikkus,hajameelsus,elurõõm,ärritus,rahulolu,väsimus
protsessile • Sinise mütsiga kõrvalseisja pilgu alustatakse ja läbi. lõpetatakse • Alguses defineeritakse probleem ja sihid, kuhu • Kuidas me tahetakse jõuda lahendame • Lõpus tehakse kokkuvõte ning olukorra, kuhu võetakse vastu otsus tahame jõuda? Punane mõttemüts - emotsionaalne • Põhineb Väljaütlemisi ei pea intuitsioonil ja põhjendama vaistul Sa ei puugi teada, • Väljaütlemised ja miks sulle miski reaktsioonid on meeldib või mitte. emotsionaalsed • Ei pea olema • Kuidas ma põhjendatud tunnen selles osas praegu? Kollane mõttemüts - optimistlik • Huvitab praktiline kasu, Ei ole loomuomane, häid mis käsitletud ideedest omadusi tuleb otsida, võib tõusta need ei tule iseenesest ja
Vahendteadused – matemaatika, statistika, filosoofia. Rakendusteadused – pedagoogika, psühhiaatria, tehnilised teadused. Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika mõiste. - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühilised protsessid Aistingud, taju, mälu, mõtlemine, kõne, fantaasia, tundmused, tahe. Mis iseloomustab psüühilist protsessi? Neil on kindel algus ja lõpp Psüühilised seisundid. Kuidas tekivad? Tähelepanelikkus, hajameelsus, elurõõm, ärritus, rahulolu, väsimus jt. Psüühilised omadused. Kuidas tekivad?
Tekstiellipsid - lauseliikmeid võib ära jätte kui kontekst annab piisava informatsiooni. 29. Lause moodustajastruktuur. Lausel on hierarhiline struktuur. Strukturaalne süntaks uurib lause moodustajat. Nende leidmiseks kasutatakse kontrollvõtteid, mis põhinevad sõna ümbruse arvestamisel. Need testid on substitutsioon e asendus ja permutatsioon e siire. See pole eriti täpne, kuna tähtis roll on uurija vaistul. Moodustajate analüüsil püütakse leida lauseosad, mis käituvad iseseisvalt. Lause hierarhiline struktuur avaldub igal tasandil vahetute moodustajatena. Kaks või rohkem üksteisega liituvat moodustajat moodustavad konstruktsiooni e tarindi ja on grammatilise üksuse struktuuri baasiks. Endotsentrilises konstruktsioonis on ainult ühe moodustaja distributsioon (st võimalus esineda lauses) samasugune kui kogu konstruktsioonil.
neid ja mõisteid ühe- või mõnekaupa lisama hakatakse. • Seosed sõnastikus on binaarsed: sõna kas on selle eriala termin või ei ole, termin kas tähistab mõistet või ei tähista, kaks terminit kas on omavahel sünonüümsed/ekvivalentsed või ei ole, mõisted kas on omavahel seotud või ei ole jne. • Need binaarsed seosed on saadud leksikograafi asjatundmisel ja vaistul põhineva inimliku otsustusega. Kuna reaalsus sisaldab sujuvaid üleminekuid, ebakindlust ja infopuudust, siis loob leksikograaf selles segaduses korda ja pakub lugejale selgeid vas- tuseid, ühtlasi peites tema eest osa segaduse-infot. (Sõnapõhise koostamise puhul võivad need selged vastused küll ka omavahel vastuolus olla, nagu nägime.) • E-sõnastikud pakuvad sisuliselt sama infot mis nende paberile