traditisoonid. Kui mujal Eestis (v.a. Kihnu saar) kadus rahvaõivaste kasutamise traditsioon igapäevaelus 19. sajandi keskpaigaks, siis Karksi ja Halliste kihelkonnas olid nad kasutusel 19. sajandi lõpuni. Seejuures olid Halliste ja Karksi kandi rahvariided kõige vanemat tüüpi rahvariided Eestis üldse, kuna need polnud mõjutatud moesuundadest. Näide Halliste ja Karksi rahvariiete kohta. Naised kandsid vanemat tüüpi pealinikuid ja rätte, samuti kokkuõmblemata vaipseelikuid, mida seoti vööga. Mehed kasutasid vanapäraseid pikki pükse, mujal Eestis kanti põlvpükse. Naiste seas oli populaarne puusapõll, mis mujal Eestis on nii ammu kadunud, et selle kohta pole säilinud ei kirjeldusi ehk ka ühtegi eset. Kuid Mulgimaa kihelkondades oli puusapõll populaarne, millest on säilinud nii kirjeldusi kuid neid võib leida ka muusemite kogudes. Puusapõlled olid tehtud valgest linasest riidest, mida kaunistati värvilistest lõngadest tikanditega
naiste sarafani tüüpi kehakate, mida kutsuti rüüks nagu varasemat kuubegi. Rüü oli liigvarrukatega, mis rippusid seljal vöö alla pistetult. Setude kuuluvust lõunaeestlaste hulka näitasid nende ehted, peakatted, puusapõlled ja geomeetriline element, mida kandsid teisedki Lõuna-Eesti naised. Mulgimaa on piirkond, kus säilisid vanapärasused eriti tugevalt, naised kandsid algelise lõikega särke, pearätte, puusapõllesid (mis olid arhailise taimornamendiga), kokku õmblemata vaipseelikuid, linaseid ja villaseid õlakatteid. Mehed kandsid pikki pükse ning kuni üleminekuni linnamoele kandsid mulgi mehed pidulikel puhkudel musti pikk-kuubi, mis sarnanesid lõikelt särgiga. Traditsioonilist rõivastust kanti kauem jõukamates peredes. Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa läksid moemõjutustega kiiremini kaasa ja hiljem levisid need mõjutused ka lõuna poole. Põhja-Eesti Põhja-Eesti piirkonda kuulub 32 kihelkonda: Alutaguse, Ambla, Anna,
sajandil muutusid rinnanõelad vaid meeste eheteks ja mehed hakkasid pruukima kuubede ja särgiesiste kinnitamiseks hoburaudsõlgi. Meeste peakatete kohta on meil väga vähe andmeid. Liivi laibamatustes esinevad vahel nahast ja riidest pronksspiraalidega ehitud mütsid. Naiste rõivad Sarnaselt naabermaadega kuulus eesti naise riietusse linane (talvel villane) särk, mida kattis villane varrukateta umbkuub ehk kleit. Lõuna-Eestis, kus latgalite mõjud olid tugevamad, kanti umbkuue asemel ka vaipseelikuid. Pidulikel puhkudel ning külmal ajal kandsid naised mitmekordseid villasest riidest sõbasid, mis olid äärtest kaunistatud sisse kootud või hobusejõhvidega külge õmmeldud pronksspiraalide ja värvikirevate kõlapaeltega. Sõba mähiti ümber õlgade ja kinnitati eest hoburaudsõlega. Vööl kanti kõladel kootud või nahast vööd. Nahkvööd olid kaunistatud pronksnaastudega ja vööl rippus pronksplekiga ehitud noatupp, võtmekimp. Tähelepanuväärseim ehe, mida Eesti naised 11