piirdus peamiselt oma kodukihelkonnaga. Põhiliseks kohtumiskohaks oli kirik, kuhu minnes pandi selga parimad rõivad. Kõige üldisemate tunnuste järgi eraldame Eesti rahvarõivad nelja suurde rühma: Lõuna-Eesti o Jõgevamaa Põhja-Eesti Ambla Lääne-Eesti Saared LÕUNA-EESTI Lõuna-Eesti rahvarõivad säilitasid kaua vanu jooni. Eriti paistab vanapärasustega silma Mulgimaa: särgilõige, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, arhailise taimornamendiga puusapõlled, linased ja villased õlakatted, meeste pikad püksid. Setud olid aja jooksul üle võtnud rea jooni Pihkvamaa venelaste rõivastuskultuurist (lõiked, punane puuvillane lõng ja sellega sissekootud kirjad, neidude peaehe vanik, kannata kootud sukad jne). Samas säilis ühisjooni lõunaeestlastega (kirivöö, puusarätt, naiste pearätt, meeste kübar, geomeetriline ornament, hõbeehted). PÕHJA-EESTI
hoiti hoolega ning pärandati sageli lastelegi. · käimise rõivad ehk käimariided vähempidulikeks käikudeks · töörõivad ehk pidamise riided, mida kanti iga päev ja mis tehti halvemast materjalist ja kaunistusteta; kanti ka vanu käimise rõivaid. Lõuna-Eesti (Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa) · väga vanade rõivavormide visa püsimine paistis silma Mulgimaal: naistel algelise lõikega särgid, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, linased ja villased õlakatted, meestel pikad püksid. Piduliku rõivana hindasid nad oma musti, lõikelt särgiga sarnanevaid pikk-kuubi kuni linnamoele üleminekuni · Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa olid suhteliselt vastuvõtlikumad uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid lõunapoole. Näiteks 19. sajandi algupoolel kasutusele võetud uuemamoelised indigosinised naiste kampsunid ja meeste vatid jõudsid sajandi keskpaigaks ka Võrumaale
Piirkondlikud eripärad Nelja peamise rühmana eristuvad 19. sajandiks Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Piirkondliku rõivastuse iseärasused tulenesid muistsetest hõimuerinevustest ning hilisemast ajaloolisest arengust, püsisid talurahva sunnismaisuse tõttu. Selgemini ilmnesid iseärasused naiste rõivais. Lõuna-Eestit iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine, eriti Mulgimaal: naistel algelise lõikega särgid, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, arhailise taimornamendiga puusapõlled, linased ja villased õlakatted, meestel pikad püksid. Piduliku rõivana hindasid nad oma musti pikk-kuubi kuni üleminekuni linnamoele. Üldisemalt oli naiste rõivastusele Lõuna-Eestis iseloomulik pikkade varrukatega särk, kaunistatud pilu või geomeetrilise tikandiga. Põhja-Eesti moodustas uuendustele vastuvõtliku rühma: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinised villased rõivad
annaabi.ee 
