Maid ja Juunit (suve) on nimetatud laulvaks revolutsiooniks. Ühest selgitust sellele on suhteliselt raske. See oli pigem periood kui lehvitati lippa ja lauldi isamaalisi laule. Mais sai väga populaarseks Alo Matiseni 5 isamaalist laulu. 1 NELJAPÄEVANE TUND PUUDU Kui seni erinevatel sündmustel oli tollane riigi valitsus ametlikest asjadest kõrvale jäänud, siis juuni 1988 toimus pööre. Asendati K. Vaino EKP esimese sekretäri kohal V. Väljasega. Vastuseis Vainole oli üldine. Väljas oli eestimeelne kommunist. Tema saamisega EKP etteotsa hakkas EKP lõhenema. EKP, kes oli vanameelne ja muutustega kaasa minna ei tahtnud, aga teiselt poolt eestimeelne EKP, see oli see osa EKP-st, kes üritas toimunud muutustega ka kaasa minna. Seda, et parteil ikkagi ka mingisugune osa protsessides oli, ei tohi unustada. 1988 suvel organiseerusid ka need, kes olid täiesti vastu kikidele nendele muutustele, mis siin toimunud oli. Sinimustvalge lipp avalikult kasutatav
Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T.Tanneberg; A. Pajur). Pleenumist: Avakõne pidas ürituse initsiaator ja Teatriliidu esimees Mikk Mikiver, tema järel kõnelesid Ignar Fjuk ja Indrek Toome. Üritusele oli kutsutud kogu ENSV juhtkond, kuid tulemata jäid nii Karl Vaino, Bruno Saul kui ka Arnold Rüütel. Etteandjad ja nende ettekanded olid kooskõlastatud EKP Keskkomitees
Tõnurist tegeles põllumajandusega, Lahemaa rahvuspargi üks rajajaid - tollastes oludes väga oluline üritus, Vaino Väljas. Käbini enda jaoks kõige olulisemaks lähikondlaseks saab Vaino Väljas - oli veendunud, et just Väljas peaks temalt parteijuhi ameti üle võtma. 1978-1988 Karl Vaino - 2. sekretär tema ajal 1982-1985 A. Kudrjavtsev, 1985-1990 G. Aljosin. Meeskond: R. Ristlaan - kõige olulisem lähikondlane Vainole, kes oli vastutav ideoloogia valdkonna eest ja ta mõtestas seda uut suunda, mis Vaino võimuletuleku järel ühiskonnas juurduma hakkas, hakkas ka 1980. aastal uut venestuspoliitikat läbi viima, Bruno Saul - valitsusjuht, Arnold Rüütel. Vaino tugines paljuski Kudrjavtsevile. 1988-1990 Vaino Väljas - 2. sekretär 1985-1990 G. Aljosin. Võib öelda, et Väljase ajal oli 2. sekretär küll ametis, aga tal ei olnud sellist rolli nagu varem
annaabi.ee 
