teos on igatahes tema hingeelu tõene väljendus. Selle väitega võib nõustuda või mitte, aga lähtudes teoses väljendatu tõesuse põhimõttest võimaldab selle teose interpreteerimine seega siis tõlgendajale objektiivse arusaama autori mõtetest ja tunnetest. Sisemise kogemuse juurde tulles annab kogemuslik ja analüüsiv lähenemine koos teadusliku filoloogilise tõlgitsemisega tekstide interpreteerimisele vaimuteadustele vajaliku tõestuse tunnetuse üleüldisest võimalikkusest ja ka selle piiridest. Hans-Georg Gadamer, Mõistmise ringist. Gadameri arvates ei ole hermeneutika ülesanne mitte jagatud tähenduse mõistmine ega ka tõlgendaja ja autori võimalik lähedus nagu interpreteerimist nägi Dilthey. Asi on ratsionaalsem ja väljendub püüdes mõista teise inimese arvamust, pannes end tema positsioonile. Tõlgendamisel, püüdes mõista teist inimest, eeldame, et inimene, kelle teksti
Valga poisid käivad ühtemoodi).Herder arvab, et ristiusuga niveleeriti mitmekesisust.Herderi historismi sisuks on, et vaimuteadused tegelevad üksiku ja erilisega. Historitsism : – nimi, mille andis K. Popper. Ta nimetas nii osa vaimuteadusi. Ajalooteaduse suundumus, mis on historismi vastand. Usk, et ajalool on kindlad seaduspärasused ja lõppsiht (Hegel, Vico). Vaimuteaduste vool, mis üritab leida positiivseid seaduspärasusi ka vaimuteadustele. Püüdlus positivismi kriteeriume vaimuteadustele anda(võtta positiivset üle). Eugeenika – kui eemaldame mingi inimgrupi, nt ülekaalulised, siis on maailm parem (positivism vaimuteadustes). Vaimuteadused keskenduvad sellele, mida uurida.(Fenomeloogia) Karl Propper 1902-1994 :Ta arvab, et teadus on edukas tänu sellele, et praktikas ei püüa ta kunagi teada saada kogu tõde, vaid astub samme, et sellele lähemale jõuda.Otsustav samm, mille Propper tegi, seisnes selles, et ta rakendas
hermeneutilise ringi rakendamise vajalikkus stiili täielik mõistmine. Stiil ei kuulu ainult keele valdkonda, vaid on autori mõtlemisviisi peegeldav autori ja tõlgendaja positsioonide võrdsustamine; s.h teadmine ajastust, kirjandusest enne teose ilmumist Kahe meetodi -- divinatsiooni (ennetav intuitiivne terviku mõistmine, etteaimamine) ja võrdluse rakendamine, analüüs ja sisseelamine. Hans G. Gadamer (1900-2002) Peateos on "Tõde ja meetod". Kunstile ja vaimuteadustele eri-omane tõde, mis pole ühendatav uusaegse teaduse meetodi mõistega. Vaatleb teadmiste loomist kindlate meetodite abil kui uusaegsele teadusele olemuslikku. Tõde on seal tunnistatav vaid selle puhul, mis on metoodiliselt kindlaks tehtud. Vaimuteadustes aga ei pea tunnetus põhinema mitte metoodilisele eemaldumisele oma esemest, vaid, vastupidi, mõtestaja (tõlgendaja) kuuluvusele oma eseme ja selle ajaloo juurde. Inimliku
annaabi.ee 
