26. Kas utilitarismi järgi tohib loomi tappa? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis mil viisil? Utilitarismi järgi: kui loomi õnnestuks kasvatada ja tappa kannatusi mittevalmistaval viisil ja soov liha järele oleks väga tungiv, siis võiks neid tappa. 27. Miks Regani arvates ei piisa loomade kaitseks lihtsalt julmuse ärakeelamisest? Inimesed võivad olla julmad seetõttu, mida nad teevad või tegemata jätavad ja ka seetõttu, mida nad tunnevad või tunda ei suuda. Julmus osutab isiku vaimuseisundile: ta kas naudib kannatusi või ei oma sobivaid tundeid. Kui julmuse keeld oleks kõigi meie kohustuste alus loomade suhtes, siis ei saaks valeks pidada tegusid, mis põhjustavad loomadele piinu, kuid mille juures neile ometi kaasa tuntakse. 28. Millised on Regani peamised etteheited Singerile? Singeri argument tapmiskeelule: tuleb arvestada, et isikutel on eelistusi ka tulevikus juhtuva suhtes. Eelkõige eelistavad nad elada. Regan: see eeldab teadlikkust omaenda surelikkusest
teeseldud vaimuseisundit, siis tuleb vaadelda käitumist täpsemalt ja lähedamalt. Teesklemine peab kuidagi väljenduma päris-olukorrast. Kui inimene käitumine on täpselt sama sellele, kellel on päriselt nt peavalu, siis pole alust väita, et inimene teeskleb. Psühholoogilised tingimused on lihtsalt lühendid keerulistest käitumise kirjeldustest. Neid on mugav kasutada, et vähendada kirjelduste pikkust ja keerulisust. Aga neid ei tohi kogemata samastada kui viidata vaimuseisundile, mis paljastub läbi sisevaatluse. Psühholoogilised mõisted mängiva sama rolli kui teoreetilised mõisted kõikides teadustes –need lubavad teha ennustusi maailma vaatlevatest omadustest kokkuvõtlikul teel. Aga kui olla lohakas, siis võib selline käsitlus viia pseudoküsimusteni... Ehk Hempeli jaoks vaimuseisundid nagu emotsioonid jne on lihtsalt käitumised. Putnam. Loogiline biheiviorist ütleb, et me ei õpi sõnade tähendust nagu valu samal viisil kui
Nõue "peab meeldima" oleks ülearune! NB! Argument on loogiline: sellise hindaja faktiline leidumine ei ole oluline. 13. Selgitage psühholoogilise ja dispositsionaalse meeldimise erinevust! Meeldimise liigid: Traditsiooniline vaade kaldub "meeldimisotsustuste" üle- psühhologiseerimisele. Meeldimine on liigiliselt mitmekesisem: Võime eristada "mulle meeldib x" kahte tähendust (vt nt Duffley 2004): 1.Psühholoogiline tähendus (P-meeldimine): osutab mingile positiivsele vaimuseisundile, tundele. 2.Dispositsionaalne tähendus (D- meeldimine): osutab kalduvusele valida ja/või eelistada x-i. P-meeldimine ja D-meeldimine: Väitega "mulle meeldib teos W" võin silmas pidada, et ma eelistan sageli seda teost kogeda (lugeda, vaadata): D-meeldimise mõttes. Ent tõsiasi, et ma sageli valin vaatamiseks selle kunstiteose, ei tähenda, et iga üksik kogemine oleks meeldivate killast: P-meeldimise mõttes. Järeldus: D-meeldimine allub selgelt deontilistele tehetele
annaabi.ee 
