2. Teises staadiumis on maailmavaim "väljumise" (Entäusserung), teisitiolemise seisundis. Seda vaatleb loodusfilosoofia. 3. Kolmandas staadiumis pöördub maailmavaim iseendasse tagasi. Seda vaatleb vaimufilosoofia. Loogika vaatleb niisiis vaimu ideed selle ajatus ja ruumitus iseeneses olemise seisundis. Hegeli loodusfilosoofia on tegelikult tema süsteemi kõige nõrgem osa. Ta toetub siin põhiliselt Schellingile. Loodus on "teisiti-olemise" valdkond. Vaimuriik, mis kõrgub üle looduse on taas jagatud kolmeks osaks: Subjektiivne Vaim. Õpetus subjektiivsest vaimust käsitleb üksiku isiku elu. Alles inimeses saab vaim iseendast teadlikuks. Objektiivne Vaim. Hegeli jaoks on see perekond, ühiskond ja riik ning ajalugu. Selle seaduste koondmõisteks on eetika. Absoluutne Vaim. Üle subjektiivse ja objektiivse tõuseb absoluutse vaimu sfäär. Siin on Vaim taas täiesti iseenda juures. 1
enesesse tagasi, võimeline olema iseendas ja iseenda jaoks - käsitleb vaimufilosoofia. Alguses nimetab seda jumala esituseks, nii nagu Jumal oma igaveses olemuses enne looduse loomist on. Vaatleb vaimu ideed ajatus ja ruumitus iseeneses olemise seisundis. Realist selle koha pealt - mõisted kujutavad maailma olemust mõtetes üksnes mõelduna. Dialektiliselt üht mõistet teisest tuletades ei ole me loojad, vaid vaatlejad. Loodusfilosoofia. Hegelit ei tõmmanud mitte loodus, vaid väline vaimuriik - vaimuteadus, inimese-ühiskonna ajalugu. Loodusfilosoofia on Hegeli süsteemis nõrgim osa, toetub Schellingile. Siiski on sel oluline osa, teisitiolemise valdkond. Loogiline või matemaatiline mõiste on mõttetu. Üks ruumi punkt teistega identne, eristab vaid asetus ruumis. Tema olemine seisneb teisiti olemises. Vaimufilosoofia. Vaimuriik kõrgub üle looduse. 3 osa: 1)Subjektiivne vaim - käsitleb üksiku inimese elu. Alles inimeses saab vaim iseendast teadlikuks
Leiab, et ei ole määratletud aja ja ruumiga. Näiteks asjad asuvad konkreetses ajas ja ruumis, ent loodus mitte. Suvaline punkt ruumis ei ole kuidagi erilisem kui mõni teine punkt ruumis. Ruumi punkt võib muutuda aktuaalseks juhul, kui ta on kontaktis mingite teiste ruumipunktidega. Füüsikalised protsessid, taimed pole ka niisama aktuaalsed ega olulised, ent asetades nad kuhugi, võivad selleks muutuda (nt puu, mis on lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda), absoluutne vaim (kõrgeim aste, jaguneb omakorda kolmeks: kunst, mille puhul subjekt ja objekt
annaabi.ee 
