Valgustusideede mõjul muutus 18.sajandil arusaam sellest, mis on tõlgendus. Hakati kõnelema tekstist arusaamisest. Kuna maailm on mõistusega seletatav, siis saab ka tekstidel niimoodi läheneda. 6. Kuidas muutus 19. sajandil kirjanduskäsitlus, millele kirjandust uurides keskenduti? Kuidas sellist uurimisviisi nimetatakse? Milline on sellise uurimisviisi mõju? Tõlgenduskunsti ajaloos on suur roll saksa vaimuloolise suuna esindajatel, kes väitsid, et kirjandus on seotud kogu inimeseks olemisega, mõjutades kõike ümbritsevat. Tunnistati ka seda, et igasugune tõlgendus jääb suhteliseks ega saa kunagi pretendeerida tõele, sest iga inimene on erinev. Need olid esimesed tõlgendusõpetuse põhimõtted. 7. Mis on autorikeskne kirjanduse tõlgendamine? Autorikeskne lähenemine seob teose tähenduse autori tahtega, näeb kirjandusteoses
aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. 6 Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (1910–11, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone. „Teatri-raamatus” (1913)
elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (191011, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone. ,,Teatri-raamatus" (1913) kuulutati lavakunsti alal uut