Rektor juhtis kogu ülikooli ja dekaan juhtis teaduskonda. Seega oli 4 dekaani: usu, arstiteaduse, õigusteaduse ja kunsti. Algul õpiti kunsti ja siis sai edasi ise valida. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid üliõpilased, keda õpetasid õppejõud. Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal olema teaduslik kraad. Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus, mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud olid pärit tihti vaimulikst ordudest (dominiiklaste seast eriti). Ülikoolide olulisus seisnes selles, et ülikoolides viljeldi teadust (skolastika). Üliõpilased olid erinevatest piirkondadest ja erinevatest rahvustest. Tänu sellele, et õppetöö toimus ladina keeles. Skolastika oli teadus, mida viljeldi ülikoolis. Autoriteedid olid piibel, Aristoteles, Platon, kirikuisade teosed. Toetuti autoriteetidele. Autoriteetide raamatutest tuli leida argumente oma seisukohtade kaitsmiseks.
asutamisdaatumid vaieldavad. Esimesed ülikoolid tekkisid Itaalias (Salerno), Prantsusmaal (Bologna, Pariisi) ja Inglismaal (Cambridge'i, Oxfordi). Kogu ülikooli juhtis rektor. Teaduskonna juht oli dekaan. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid üliõpilased, keda õpetasid õppejõud. Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal olema teaduslik kraad. Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus, mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud olid pärit tihti vaimulikst ordudest (dominiiklaste seast eriti). Ülikoolide olulisus seisnes selles, et ülikoolides viljeleti teadust (skolastika). Õppetöö oli kõikjal ladinakeelne, seega oli kerge kooli vahetada. Skolastika oli ülikoolides viljeldav teadus. See tugines antiiksetele autoriteetidele, eriti Aristotelesele. Skolastika kujunes välja kõrgkeskajal. Selle teaduse järgi tuli usutõdedest teha järeldusi Aristotelese loogika abil. Skolastika ei pööranud
Rektor juhtis kogu ülikooli ja dekaan juhtis teaduskonda. Seal oli 4 dekaani: usu, arstiteaduse, õigusteaduse ja kunsti. Algul õpiti kunsti ja siis sai edasi ise valida. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid üliõpilased, keda õpetasid õppejõud. Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal olema teaduslik kraad. Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus, mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud olid pärit tihti vaimulikst ordudest (dominiiklaste seast eriti). Ülikoolide olulisus seisnes selles, et ülikoolides viljeldi teadust (skolastika). Skolastika Skolastika oli teadus, mida viljeldi ülikoolides. See tugines muistsete autoriteetide (Piibel, kirikuisade ja antiikautorite teosed) põhimõtetele ja neid püüti loogika abil tõestada. Aristoteles sai väga suurt austust keskaegses teaduses. Looduse uurimisele ja katsetele skolastika eriliselt tähelepanu ei pööranud. 21
annaabi.ee 
