ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks. Kirkiupoliitika Eestis: · Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb tugevaks luterlikuks keskuseks · Johan Skytte plaan kujundada Tartust luterliku hariduse, kirikuelu ja kultuuri keskuseks. · Ehitatakse ülesse sõjategevuses kannatada saanud kirikuhooned. · Kirkiuelu korraldamiseks moodustatakse nii Eesti- kui ka Liivimaal kirikuvalitsus konsistoorium, vaimulikonna etteotsa seati Eestimaa piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. · Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus ja jutlustama eesti keeles. · Vöörmünder talurahva seast valitud, tegeles kogutuse rahaasjadega. Protestantlik kirik võttis üle kataolikus kirikus valitseva nõijahi ja Rootsi võimude toetusel ilmutas erilist agarust nõidade jälitamisel. Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille
ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks. Kirkiupoliitika Eestis: · Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb tugevaks luterlikuks keskuseks · Johan Skytte plaan kujundada Tartust luterliku hariduse, kirikuelu ja kultuuri keskuseks. · Ehitatakse ülesse sõjategevuses kannatada saanud kirikuhooned. · Kirkiuelu korraldamiseks moodustatakse nii Eesti- kui ka Liivimaal kirikuvalitsus konsistoorium, vaimulikonna etteotsa seati Eestimaa piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. · Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus ja jutlustama eesti keeles. · Vöörmünder talurahva seast valitud, tegeles kogutuse rahaasjadega. Protestantlik kirik võttis üle kataolikus kirikus valitseva nõijahi ja Rootsi võimude toetusel ilmutas erilist agarust nõidade jälitamisel. Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille
enam kunsti üheks vahendiks maailma salapära hajutamisel ja selle sisemise korra ilmutamisel. Kunst oi nende silmis illustratsioon, pajatus, jutustus. Tema eesmärk: vahetult loetav transpositsioon mingist loos või pigem lugudest Jumalast, aga ka ümarlauarüütlitest või Jeruusalemma valutamisest. See on põhimõtteline muutus. Kunstnik loobus preestri saatmisest liturgiateenistusel. Ta ei ole enam vaimulikonna abiline. Ta asub inimese teenistusse. Inimene, kes ihkas näha ja tahtis, et temale esitatakse kindlasti mitte igapäevaelu tõelust kunst oli rohkem kui kunagi varem häälestatud pagemisele , vaid tema unelmaid. 14. saj muutub kunstilooming immaginaarse tagaajamiseks. sellest tulenevalt ei ole tema peaeesmärk nagu vanasti luua ruum, mis oleks kooskõlas palvetamise, protsessiooni või psalmoodiaga, vaid näidata. Seetõttu tõuseb sel ajal maalikunst, palju suurelisem pakkuma