: Tekitab suurt vaimustust ja ebareaalsuse tunnet. Aja- ja kohataju moonduvad, nähakse nägemusi. Osad tarvitajad tunnevad nagu nad oleks kehast väljunud. Miks on kahjulik? 1) Ketamiin tekitab sõltuvust. Sõltlane tahab tunda aine mõju aina uuesti. Sama mõju saamiseks peab aga aine kogust aina suurendama. 2) Ketamiini mõju all ei tunne inimene valu; võib ennast ja ka teisi rängalt vigastada. 3) Mõnedel inimestel tekivad vägivalla- ja paanikahood; mõned kasutajad on jäänud vaimuhaigeteks. 4) On juhtunud, et inimesele antakse ketamiini joogi sisse segatuna, tema enese teadmata ja kasutatakse teda seksuaalselt ära. Mõnikord müüakse ketamiini ecstasy pähe. 5) Koos teiste narkootikumidega tarvitamisel võib tekitada eluohtlikke hingamis- ja vererõhuhäireid Ketamiin · NMDA retseptorite mittekonkureeriv antagonist · Põhjustab dissotsiatiivse anesteesia - teadvus pole päriselt taandunud · Hallutsinatsioonid 15% patsientidest
käitumishäireid. Kõik käitumishäired, mille puhul karistatakse kriminaalsels korras on hälbelised käitumised. Psühhopaatia peamine eripära on see, et see on seisund, mitte protsess. Psühhopaatiat võib rohkem seostada geneetiliste soodumuste kui keskkonnaga Vene koolkond räägib jällegi palju keskkonna mõjust. Psühhiaatrias sai suhteliselt kiiresti selgeks, et psühhopaate ei saa pidada klassikalises mõttes vaimuhaigeteks ning see seisukoht püsib tänapäevani. E. Kraeplin, TÜ psühholoogiaprofessor, andis välja kuulsa kliinilise psühholoogia õpiku, kus ta jagas haigused kolme suurde gruppi: psühhoosid, neuroosid ja vaimse arengu peetus. Psühhopaatia ei mahu neist ühegi alla, sest tal puuduvad klassikalised tunnused. On olemas 7 psühhopaatide tüüpi: ärrituvad, ebastabiilsed, impulsiivsed, ekstsentrilised,
tulevaste põlvede vaimset tervist (Eestis Juhan Luiga). Degeneratsiooni mõiste domineeris ühiskonnakäsitlusi 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alul. Tegemist oli geneetikaeelse pärilikkusküsimusega, mis tunnistas keskkonna tähtsust. Küsimus moraalsetest kõrvalekalletest viis kriminaalsete vaimuhaigete mõiste tekkimiseni 19. sajandi keskpaigas tekkisid sellistele spetsiaalsed varjupaigad (enam ei hukatud, ega vangistatud neid kurjategijaid, keda meditsiin vaimuhaigeteks kuulutas). Diskussioon oli mõnikord äge ja tollest ajast on dokumente, mis käsitlevad meditsiini, psühhiaatria ja seaduse segaseid suhteid (nt The McNaghten rules). (Eristav suhtumine vaimuhaigeks tunnistatud kurjategijatesse on vana, näiteid tuleb nii antiikmaailmast, Indiast kui araabia kultuurist. Üldiselt on seisukoht, et vaimuhaiget võib käsitleda lapsena ning aset leidnud tapmist mittetahtlikuna.) Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka Euroopa kohtupraktikas.
annaabi.ee 
