1. Milles seisnes valgustuse murrangulisus? Mida uut tõi see Euroopa vaimuellu? Valgustus innustas inimesi mõtlema iseseisvalt mitte toetuma selles autoriteetidele ehk kirikule. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse, mis oli maailma tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust
Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel Inimene on justkui puittaim, kes areneb idust täiskasvanuni, kasvatades elu jooksul üha sügavamaid juuri enda vaimuellu. Inimolendi sisemaailm on sündides nagu puhas leht, mis ajapikku puutub kokku teda ümbritsevate persoonidega ja ühiskonnatingimustega. Sel täiustumisperioodil tekib inimeses siseheitlus hea ja kurja vahel, sest keskkonnas on palju kiustatusi, mis kallutavad inimest kord positiivsele, kord negatiivsele poolele. Milline omadus jääb inimeses domineerima, sõltub tema toimetulekuvõimest. Lapsed saavad esimesi võõraid mõjutusi lasteaiast, kus tekib kontakt erinevatest
taasiseseisvumisüritustes: Loomeliitude Kultuurinõukogu liige, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee 1. koosseisu liige. EV Riigikogu saadik 1992-1995. Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu. On viibinud kõigis endise NSVL vabariikides ja erilise tähelepanuga jälginud soome-ugri rahvaste saatust. Reisinud paljudes Euroopa riikides, ka Ameerikas ja Austraalias. Rahvuslasena on Valton sõna võtnud eesti keele ja kultuuri küsimustes, ta on lülitunud taasiseseisvumisjärgsesse poliitika- ja vaimuellu tõsiisamaalises vaimus. Valton on õhutanud soome-ugri rahvaste iseteadvust: oli soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni aseesimees 1993, esimees 1996, alates 1998 president. 1986 oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle (fosforiidisõda 1987). Viibinud NSV Liidu paljudes kohtades (Vladivostok, Magadani obl., Altai, Tuva, kõik Kesk- Aasia ja Taga-Kaukaasia vabariigid ning Põhja-Kaukaasia autonoomsed vabariigid,
regioonides. Need on huangid, uiguurid, muslimid (huid), yid, tiibetlased, miaod, mandzud, mongolid, buyid, korealased jt. Kuigi valitsus õhutab ateismi, tagab hiina põhiseadus teatavate piirangutega usuvabaduse. Budism, islam ja kristlus on kolm peamist Hiinas levinud usku. Traditsiooniline hiina filosoofia Hiina nn. kolm õpetust konfutsianism, taoism ja hiina budism on andnud tohutu panuse inimkonna vaimuellu ja kõlbluse ajalukku. Konfutsianismil põhinesid Hiina poliitiline süsteem, haridus ja kogu ühiskonnaelu. See oli keisrivalitsuse ideoloogia, mis avaldus keisri pühades rituaalides need pidid tagama inimeste ja kosmose vahelise harmoonia - ning eksamites, mis aitasid leida selle ideoloogia elluviijad. Sellel põhines ka ühiskonna- ja perekonnaeetika, mille keskmes olid Konfutsiuse kehtestatud suhete hierarhia ja esivanemate kultus. Taoism tegeleb kõikide asjade
annaabi.ee 
