saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus 4.Rousseau,tema loomind ja vaated. Teine prantsuse filosoof JEAN-JAQUES ROUSSEAU (17121778) oli inglase Defoe "Robinson Crusoe" suur austaja ja kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Sündis Genfis protestantlikus perekonnas, isa oli kellassepp, kes tegeles ka tantsuõpetamisega. Rousseau lahkus 16aastaselt kodust. Õppis ja kirjutas muusikat. Osales Teaduste Akadeemia töös. Kui Voltaire esindas valgustuse vaimueliiti, siis Rousseau oli n-ö masside hääl. Varakult võttis ta veendunud seisukoha, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja et sünnipäraselt on ka kõik inimesed head. Kuulsaks sai oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750), milles seab kahtluse alla teaduse ja kunsti osa inimese kõlbelisel harimisel. Ta näitab, et kaasaegne teadus ja
metslasepuhtus indiaanlasest saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus. Teine prantsuse filosoof JEAN-JAQUES ROUSSEAU (17121778) oli inglase Defoe "Robinson Crusoe" suur austaja ja kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Sündis Genfis protestantlikus perekonnas, isa oli kellassepp, kes tegeles ka tantsuõpetamisega. Rousseau lahkus 16aastaselt kodust. Õppis ja kirjutas muusikat. Osales Teaduste Akadeemia töös. Kui Voltaire esindas valgustuse vaimueliiti, siis Rousseau oli n-ö masside hääl. Varakult võttis ta veendunud seisukoha, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja et sünnipäraselt on ka kõik inimesed head. Kuulsaks sai oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750), milles seab kahtluse alla teaduse ja kunsti osa inimese kõlbelisel harimisel. Ta näitab, et kaasaegne teadus ja kunst on eemal loodusest ja loomulikkusest ning
tõttu hakkasid teda taga kiusama ametivõimud. Rousseau radikaalsus tõi talle palju vaenlasi ning see mõjus talle halvasti. Ülimenukaks sai aga tema romantilise kallakuga kiriromaan ,,Jule ehk Uus Heloise". Tema ,,Ühiskondlik leping" tõukas tegutsema jakobiinidest revoulutsioonili demokraate. Ta ei saanud tagakiusamise eest rahu ei Prantsusmaal, Sveitsis ega Hollandis. Pariisis lõpetas avameelsed ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja unistused". Kui Voltaire esindas vaimueliiti , siis Rousseau' kaudu kõneles masside hääl. Rousseau võttis omaks veendumuse, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja et sünnipäraselt oleme head. Inimest rikub ühiskond oma halbade kommetega, samuti rikuvad teda väärad ideed, mõistus tervikuna, mis aina keerulisemaks muutudes kaugeneb loodusest. Oma esimeses essees tõestab ta ajaloo näidetele tugineds, et tsivilisatsiooni edenemisega käib kaasas luksus, mis viib aga ühiskonna nõrkuse ning languseni
annaabi.ee 
