· Kaup. Haridust saab osta, müüa, vahetada, tarbida, maksujõuetu jääb haridusest ilma. · Hirm. Hirmu põhjuseks on tavaliselt vaimne ebaküpsus ehk mõistmise alt väljunud tegelikkus. · Institutsioonid. Õpilased tajuvad haridusasutusi sunniasutustena. Ühiskond ise sallib seda ja peab loomulikuks. Kool meenutab rohkem tehast. · Unustus. Hariduses on unustatud inimene ja tema kohustus olemise oskamiseks, mis vaimsuseta õnnestuda ei taha. On unustatud , kuidas läbi sajandite oli kasvatus hariduse lahutamatu saatja ja et just tema haridusele tingimusi lõi. Õppimine peab kandma õppija jaoks mõtet, siis sünnivad ka rõõm ning huvi. Haridus ja kasvatus nende parimal viisil vajaksid tasakaalutust. Kogemus ja õppimine See, milliseks õppimist mõistetakse, väljendub end, millisele kahest järgmisest rakenduspunktist langeb suurem osakaal:
lõpetab päeva, lubab koolivaheajale. Kool meenutab täna rohkem tehast kui tehased ise. Haridust ratsionaliseeritakse, sekulariseeritakse, instrumentaliseeritakse, standardiseeritakse, kanaliseeritakse, evalueeritakse. · Unustus Unustatakse tihti seda, mis on liiga ligi, ta varjub meie vaateväljalt ja peagi pole teda vaataja silmade jaoks olemas. Hariduses on unustatud inimene ja tema kohustus olemise oskamiseks, mis aga vaimsuseta hästi õnnestuda ei taha. Hariduse paradoks on laiem: näiliselt on täna haridust ehk rohkemgi kui kunagi varem: õpitakse eluaeg, tekste ja teadmist leiab kõikjal ja palju. Kvantitatiivse laienemise kõrval toimib tegelikult hariduse tähenduslik ahenemine. Haridus on taandumas infoks ja tehnoloogiateks. Taas on varjumas vaateväljalt kasvatus, koolist on lahkumas pedagoogika ja ühiskond naerab ta üle, sest kasvatuse ja tema poolt seatud piirangutega hirmutati ju
kõigi imeliste asjade seas olemas üks eriti hämmastav asi teadvus (vaim, mõistus, tunnetusvõime). Teadvus, mis on looduse enese osa, on ühtlasi võimeline loodust tunnetama. Loodus tunnetab loodust. Kui loodus on võimeline iseennast tunnetama, siis peab loodus ise olema mingil moel vaimne, tunnetav olend. Sest kuidas muidu oleks see võimalik? Kuidas saab nii hämmastavat asja nagu teadvus või vaim seletada ilma aluseksoleva vaimsuseta? Teiste sõnadega, tõsiasjast, et tunnetus on võimalik, järeldub jumala olemasolu. )/ 1) Hume: mis on Jumala põhjus? Kes või mis andis Jumalale korrapära? Kui vastata, et ta korrapärastab end ise, siis on õigustatud küsimus, miks ei võiks ka tema loodud maailmas asjad ise end luua ja korrapärastuda ? 2) Teleoloogilises argumendis viidatakse inimese loodud asjadele ning järeldatakse analoogia alusel, et ka kogu maailm on niisugune s.t kellegi mõistusliku olendi poolt loodud.