sellest kui keegi teine. VÕIMUTAHE -N pirntsiip, et eristuda 1)S tahtest- N tahtis jääda maa peale, S tahe oli aga metafüüsiline, in allub kõrgemale jõule ja kannatab. N järgi ei ole ol mingit muud tahet peale in enda tahte, mis toob edu, mitte kannatust. S-tahtest vabanedes saab nirvaanasse, N- tahtest vab kaotab in väärikuse, tahe tuleb tööle rakendada. 2) C.Darwini evolutsiooniteooriast- mõl rõhut tugevate õigust ja nõrkade kadu. ''Vaimseimad in-ed on ka tigevaimad''. N jälestas D olelusvõitluse madalaid eesmärke: söömine ja sigimine inimelu ülim eesmärk? N nim oma versiooni tahtest v'imutahteks, sest ses sis ülenemine, mitte haletsusväärne jaht elatusvahenditele v metafüüsika. N ''Mida ma ei ole, see om mulle jumalaks ja vooruseks''. NAER JA IGAVENE TAASTULEK- iga hetk su elus jääb lõpmatult korduma- ela nii, et sa tahaksid jälle elada! Suuda igale eluhetkele südamest JAH öelda. N armastas naeru
vahenditest. Kuid mõistus ei ole absoluutne piir, millest väljaspool inimeses midagi ei ole. Nietzsche pilkab meelsasti ,,harituid" ja ,,tarku" , osa tema teravaimast rünnakuist suundub ,,objektiivse inime" vastu. Tunne ja mõistus on inemese eri mõõtmed ja mõlema taga on võimutahe. Konkreetsed ja visuaalseid metafoore soosiv Nietzsche räägib meelsasti tugevate füüsiliste mõistete abil, jääb võimsaim laeng siiski inimvaimule. Sellepärast on vaimseimad inimesed ka tugevamad. 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE Friedrich Wilhelm Nietzsche oli Saksa filosoof, filoloog ja kultuurikriitik, üks 20. sajandi Lääne filosoofiat enim mõjutanud mõtlejatest. Nietzsche filosoofiale on iseloomulikud püüded paljastada motiive, mis peituvat traditsioonilise Lääne filosoofia, moraali ja religiooni taga ning olevat sellistena defineerinud kogu õhtumaist kultuuri
antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Kuskil ei ole iseseisvust ja sõltumatust piisavalt. Võimutahe ilmneb jõuna. Ta ei räägi vastutusest. Õnn ja edukus piiravad võimutahet. Tahet peab juhtima ja suunama. Jõud vajab vastukaalu. Võimutahe vajab vastupanu. Valu ja kannatus teenivad võimutahtelist elu. Inimene on tervik ja tervikuna peab teda ka käsitlema. Et inimene saaks öelda jah, peab tal olemas olema võimalus keelduda. Kus on elu seal on vastupanu. Vaimseimad inimesed on tugevaimad. ARISTOTELES Asus õppima Platoni akadeemiasse 18- aastaselt. Platoni isiksusel ja akadeemial oli Aristotelesele suur mõju. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest, kunstist, spordist jne. Erinevalt Platonist juhib Aristotelest janu empiiriliste teadmiste järele. Talle meeldib koguda materjali. Huvi faktide vastu. Kirjutab kohmakalt ja abstraktselt. Avaldas suurt
annaabi.ee 
