kõrgekontekstilistes kultuurides tihtipeale kõige paremad suhtlusvahendis, kasutage võimaluse korral teema laiendamiseks fotosid, jooniseid ja tabelaid. Illustreeride seda, mis saab sõnades väljendada, ja kindlasti seda, mida ei saa. Asiaatide kultuurid on äärmiselt visuaalsed ja sümbolitele suunatud. Vaikuse kasutamine Passiivne vaikimine lastes ajal sõnadeta edasi liikuda võib Aasias olla aktiivse suhtlemise vorm. Kommentaaride vahel võivad olla pikad vaikusehetked, kuid need kestavad harva mitu minutit. Kui teie kuulajad vaikivad, on kõige parem ka ise vait olla, kuigi see võib aega arvestavale lääne inimesele tundusa raske ja ajaraiskamisena. See on ehk kõige varjatum suhtlemisvorm, kuid ometi on ta seda. Pidage meeles, et Aasias, kus peab sõnadega ettevaatlik olema, on ,,vaikus kuldne"; neid, kes liiga palju räägivad, peetakse lapsikuteks. Kuna lääne inimesed peavad vaikust ebamugavaks, kipuvad nad seda jutuga täitma. Kui teie sisetunne
Inglismaal või Saksamaal kestab vahepealne vaikus 23 sekundit, Kreekas veelgi vähem ja Prantsusmaal, Itaalias ja Ameerikas on see vaevuaimatav. Teisest küljest ei leia Ida-Aasia ,,kuulavad kultuurid", et vaikusel vastusena midagi viga oleks. ,,Need, kes teavad, ei räägi, need, kes räägivad, ei tea," ütleb iidne hiina vanasõna. Näiteks on Jaapanis ja Soomes vaikus üks sotsiaalse lävimise olulisemaid osi. Seda, mida ei öelda, peetakse tähtsaks, ja vaikusehetked vestluses arvatakse olevat rahustavad, sõbralikud ja igati kohased. Vaikimine tähendab, et sa kuulad ja õpid; rohke jutuvada väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust; selles avaldub ka austus teise inimese vastu. Soomes ja Jaapanis peetakse ebaviisakaks või sobimatuks enda arvamust teisele peale suruda, palju kohasem on nõusolevalt noogutada, naeratada ja vältida vaidlusi. Mitteverbaalne suhtlemine
USA, Peruu ja Kuveit on vestlus kahepoolne protsess, kus partner võtab jutujärje üle sealt, kus teine selle pooleli jättis. Suurbritannias või Saksamaal kestab vahepealne vaikus kaks-kolm sekundit, Kreekas või Kuveidis veelgi vähem ja Prantsusmaal, Itaalias ja Ameerikas on see vaevuaimatav. Ei Jaapanis ega Soomes võrdsustata vaikimist suhtlemisraskustega, vaikus on hoopis üks sotsiaalse lävimise olulisemaid osi. Seda, mida ei öelda, peetakse tähtsaks, vaikusehetked vestluses arvatakse olevat rahustavad, sõbralikud ja igati kohased. Vaikimine tähendab, et sa kuulad ja õpid; rohke jutt väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest ka egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust. 1.6 Käitumine ja žestid erinevalt tõlgendatult Heiki Krips (2003, lk 55) selgitab, et sõnade kaudu toimuvat suhtlemist nimetatakse verbaalseks ja seda, mis sõnadest üle jääb, näiteks hääletoon, pilk, poos, žest, lähedus
annaabi.ee 
