Ka pidev nõrk müra (<50 dB) põhjustab psühho- füsioloogilisi muutusi, sh ärevust ja närvilisust lastel. Tüdrukud, kes olid eksponeeritud liiklusmürale, olid vähem motiveeritud ja õpitud abituse sündroomi ei saanud nad kontrollida. Gary Evans, Cornell University Dr.Andrew Steptoe, University College London Müra vähendamine tööstuses Hoone projekteerimisel arvestada mürarikaste seadmete olemasolu Mürarikkad tööoperatsioonid eraldada vaiksematest, piirata ligipääs, töögraafikud Suurendada inimeste ja müra- allikate vahelist kaugust Kasutada heli neelavaid lahesid, akustilisi ekraane, kardinaid, perforeeritud pinnad Müra vähendamine tööstuses Hooldada regulaarselt seadmeid Müra vähendamine torustike resonantsi vähendamisega Ventilatsiooni müra vähendamine IKV kui muud võimalust pole Märgistus töökeskkonnas Tööandja on kohustatud märgistama müraallikad ja ohualad hoiatusmärkidega, kui müratase on 80dB(A) või
tsentraalses osas uheainsa rongasmolekulina ja pole seotud valkudega. Seda bakterite DNAmolekuli nimetatakse genofooriks, ehk bakterikromosoomiks. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokaruootideks. Organismidel (enamasti hulkraksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukaruootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel vaiksematest kromofibrillidest. Kromatiidid kujutavad endast nukleoproteiidi, st nukleiinhapete ja valkude kompleksi (DNA, RNA, histoonid, K+, Fe2+, Mg2+ jne ioonid). Maaravat osa geneetilise info sailitamisel ja edasiandmisel etendab DNA. DNA paikneb pohiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on pusiv. Kromosoomid on parilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise jarglastele.
Võrdlevas uuringus 4- ja 8-liikmeliste gruppidega tuli ilmsiks, et grupisisene õhkkond varieerus juba nii väikese liikmete arvu muutumise juures. 4-liikmelise grupi osalejad väljendasid oma arvamust märksa vabamalt ja julgemalt kui 8-liikmelise grupi osalejad. Viimastes domineerisid tugevamad grupiliikmed. Grupiviisilisel koolitusel/nõustamisel võib täheldada, et 8-liikmelises grupis on tavaliselt selliseid inimesi, kes kunagi oma suud lahti ei tee. Kui moodustada nn vaiksematest omaette grupp, siis muutub osa nendest aktiivseks. Gruppi veel kord vähendades kahe kõige aktiivse- ma võrra, on tõenäoline, et kõik grupiliikmed hakkavad arutelus osalema. Pedagoogilisest vaatenurgast lähtudes on otstarbekas alustada väikeste gruppidega. Kui ini- mesed on töötanud teatud aja neile sobiva suurusega gruppides, muutuvad ka kõige sõnakeh- vemad julgemaks ning on võimelised end maksma panema ka märksa suuremates gruppides.