tsinkkatet või metalli pealispinda. Tuleb kasutada alumiinium kaabitsaid, kõva harjasega harju, nürisi metallist pahtellabidaid, peent liivapaberit. Puupind peab enne värvimist olema puhas, kuiv, sile, rasvaja õlilaikudeta. Esmakordselt värvitava pinna niiskus ei tohi ületada 15%. Oksa- ja vaigused kohad tuleb välja lõigata 2 – 3 mm sügavuselt. Suuri vaiguseid pindu tuleb pesta kristallilise soola lahusega, mille järel tuleb puit katta naturaalse värnitsaga. Seda tuleks teha soojal päikesepaistelisel päeval peale lõunat – puu on soojenenud, värnits tungib sügavale puupinda ja kuivab kiiremini. Värnitsat tuleb enne kasutamist soojendada. Poorseid pindu tuleb katta 2 korda. See on töötlus enne värvimist. Klaasplastist pinnad tuleb puhastada, eemaldada vana värv harja või pahtellabidaga.
ohutud) ja tehislikud (orgaanilised). Naturaalsed- jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun). Tehispigmendid- tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber. Kuigi värvikiht on läbipaistmatu, ei kata see vaiguseid oksi, mis võivad värvi värvust muuta. Enne lahustipõhise või akrüülvärviga värvimist kata kahtlased oksad sellakipõhise oksalakiga. Lahustipõhise värvkatte kihistumise kirjeldus: 1.krundid- katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse Lahustipõhine krunt- sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise päevani. 2.alusvärvid- kantakse peale kaks või kolm kihti, mis moodustab kaitsva värvikihi. On tihe ja matt värv
Tuletab ja tuletab meelde, urgitsedes mälestusis, ja ei pane tähelegi, kui paitavalt ja pehmelt kahisevad noored lehed randemaa leppades ja kaskedes. Ebateadlikult kaldub ta põllu äärest kaugemale, kaldub jällegi peaaegu sohu, kus kasvavad siin-seal mudapajud oma nooljate ja läikivate lehtedega, mida Indrek peab tahes või tahtmata puutuma, nagu silitama. Pahema käe otsas on tal ikka veel saapad, parema käe sõrmed haaravad värskeid, mahlaseid ja nagu vaiguseid lehti, mis hakkavad käe külge ja rebenevad okstelt. Millegi pärast on nii hea kiskuda puilt ja põõsastelt nende elumahlaseid udemeid ja tunda, kuis nad elumahlastavad su käegi, kui surud nätsked lehed peos ühiseks hulgaks -- õrnroheliseks palliks, millega hakka kas või mängima, nagu oleks ilm täis rohelist rudisevat sula lund. Nõnda huupi minnes jõuab ta uuesti rajale ja näeb seal natukese maa peal Pearut seismas kraavikaldal
annaabi.ee 
