1) Hoolitsus. 2) Vastutus. 3) Lugupidamine - võime näha inimest sellisena, nagu ta on, olla teadlik tema kordumatust individuaalsusest. 4) Teadmised. - Armastus - aktiivne hoolitsus selle elu ja kasvu eest, mida me armastame. Teed saladuse jälile jõudmiseks: 1) Täielik võim teise inimese üle - võim, mis paneb tegema seda, mida meie tahame, tundma ja mõtlema, mida meie tahame. 2) Armastus - aktiivne tungimine teise inimesse, mille käigus mu teadasaamiseiha kokkukuulumises vaigistust leiab. Ainult siis, kui ma inimolendit objektiivselt tunnen, võin ma armastuses tundma õppida tema sisimat mina. 3 Vanemate ja laste vaheline armastus Tõeline on ainult see, mis on sisemine; kõik väline on tõeline vaid sõltuvalt minu vajadusest - mitte kunagi sõltuvalt välise enese olemusest ja vajadusest. Kogemus emaarmastusest on passiivne - ei pea mitte midagi tegema, et olla armastatud -
individuaalsusest. See tähendab ka hoolitsust selle eest, et inimene saaks kasvada ja kujuneda selliseks, nagu ta tegelikult on. Kui üks inimene teist armastab, siis näeb ta teda sellisena, nagu ta on, mitte sellisena, nagu teine inimene teda kasutusobjektina vajab. Inimesest on võimatu lugu pidada ilma teda teadmata-tundmata. Ligimesega ühekssaamise põhivajadus on tunda tema saladusi. Armastus on aktiivne tungimine teise inimesse, mille käigus teadasaamiseiha kokkukuulumises vaigistust leiab. Kindlapiiriline bioloogiline vajadus on meheliku ja naiseliku olemuse kokkukuulumise iha. Sooline polarisatsioon viib inimese oma erilisel moel ühendust otsima vastassugupoolega. Mehe-naise polaarsuse probleem viib üksikasjalisemale arutlusele armastuse ja seksi teemadel. Suguiha on armastuse ja ühenduse vajaduse üks avaldusi. Tegelikult ei väljenda erootilist veetlust mitte mingil juhul ainult seksuaalne veetlus. Mehelikkus ja naiselikkus on
allaheitmist kinkis Taani kuningas Christoph II kõik eesti soost talupojad oma vasallide, taani ja saksa soost isandate pärisomanduseks igaveseks ajaks. Tal poleks tarviski olnud seda teha, sest pärisorjus oli juba ammu enne täit hoogu võtnud. Hirmus oli veel hiljuti meie valgustatud päevil päris- 8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et isekeskis seadusi tegid ning mitu korda maad Liivi ordu valitsuse alla pakkusid. Eestlane oli taevakarja lambaks saanud, kuid villu kasvatas ta ainult võõrastele.
annaabi.ee 
