1611. aastal pani Madal maade Generaalstaadid välja suure auhinna esi m esele Kirdeväila läbijale, kuid ei 17., 18., e ga ka 19. sajandil (kuni 1878 ja 1879. aastani) suudetud e es m ärki täita. Enamasti ei jõudnud ei hollandlased e ga teised m ereriigid kauge male Jugorski Sari väinast, kus nende tee peatas jäine Kara m eri. 159497 a sõitis Wille m Barents (u. 155097) m ö öda Novaja Ze mlja läänerannikut ja kaardistas seda maad. Osa tema laevu sõitis mandrit ja Vaigatsi saart eraldavat Jugorski Sari väina m ö öda Kara m erre oletades, et Hiina ei saa olla ena m kaugel. Pärast tagasipöördu mist 1596. aastal v õttis Barents suuna Skandinaaviast oluliselt põhjalaiuskraade pidi idasse. Seda retke kroonis Karusaare ning viikingite avastatud Terav mägede taasavastamine. Erakordselt soodsad jääolud või maldasid Barentsil m ö öduda isegi Novaja Ze mlja Põhjasaare tipust ja alustada retke m ö öda saarestiku idarannikut. Siis
jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Teravmäed Teravmäed on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Koos Karusaarega moodustab ta Svalbardi haldusüksuse. Novaja Zemlja Novaja Zemlja on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Novaja Zemlja koosneb kahest suuremast saarest, mille vahel on kitsas väin Matotskin Sar, ja hulgast pisikestest saartest. Lõunas eraldab teda Vaigatsi saarest 50 km laiune väin Kara Värav. saarestikust itta jääb Kara meri ja läände Barentsi meri. Uus-Siberi saared Uus-Siberi saared on saared Põhja-Jäämeres. Koosnevad kolmest rühmast: Ljahhovi, Anjou ja De Longi saared. Saared eraldavad Laptevite merd Ida-Siberi merest. Uus-Siberi saared kuuluvad Venemaale Sahhale. Nende kogupindala on 38 tuhat km². Laura Melk
juunini esineb laevaliiklust takistavat triivjääd. Tõus kuni 7,7 m 12. Jugorski Sar väin ühendab Barentsi merd Kara merega (Petsoora lahte Baidarata lahega). p - 24,8 miili l - 1,6 miili sügavus 15 66 m Väinas on tugev tõusu-mõõna hoovus kiirusega kuni 3,4 sõlme, oktoobrist aprillini on kaetud jääga, suvel triivjää. 13. Kara Väravad ühendab Barentsi merd Kara merega, eraldab Novaja Zemljad Vaigatsi saarest. p 33 45 km l 45 km lvs 52 m Nõrk idasuunaline pinnahoovus, oktoobrist augustini esineb triivjääd, külmadel talvekuudel külmub üleni kinni. 14. Kattegati väin ühendab Läänemerd Põhjamerega (Skagerakiga), eraldab Jüüti poolsaart ja Taani saari Skandinaaviast. p 200 km l 60 km lvs 26 m Põhja läänesuunaline hoovus kiirusega 0,4 sõlme. 15
annaabi.ee 
