puhul). Muudel juhtudel eeldatakse, et heauskne õiguskaitse taotleja esitab taotluse ainult originaalsele objektile. Sajaprotsendilist õiguskindlust originaalsuse suhtes ja senioriteeti ei saa siiski mingil juhul garanteerida. Seetõttu on kehtestatud teatud piirangud senioriteedi vaidlustamise osas (nt kaubamärgi puhul 5 aastat, pahauskse taotluse puhul aga piiramatult). iii. Õiguse vaidlustatavus, kui see on omandatud pahauskselt (heausksuse põhimõte) Heausksust eeldatakse. See kehtib nii taotleja/õiguse omaja suhtes kui ka muude isikute suhtes. Isik, kes väidab, et taotlus on esitatud või õigus omandatud pahauskselt, peab seda tõendama. See tähendab ka seda, et paljude objektiliikide puhul ei teosta registripidaja kontrolli. Muude isikute õiguste kaitse: Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne
Millises ulatuses peab valitsus saama anda määrusi ilma vastava seadusliku aluseata? Vaid siis, kui see ei piira mitte kellegi õigusi. Haldusorganisatsioone loovad ja korraldavad määrused. §3 lg1 lause 1 c. Kohus vs parlament kas ja kuivõrd tohib kohus jätta kohaldamata parlamendi seadust. Kohus peab järgmine ja rakendama seadust. Kas kohus saab jätta seaduse kohaldamata? §15 lg2, §152 lg 1 ja 2 d. Kohus vs täitev võim. Määruste vaidlustatavus kohtus ja kohtu pädevus määruseid õigusvastaseks tunnistada. Kohtu haldus. Kohus kui kolmas võim, selle haldus. Parlamenti haldab parlament ise, riigikogu kantselei. Kohut haldab justiitsministeerium. · Võimu sees Vältida tuleb võimu konsentratsiooni. Ei tohi olla liiga suur, vaid võim peab olema hajutatud. On küll otsustajad, aga alati peab olema kontroll tema üle. Eelkõige puudutav see täitevvõimu.
rikkumine, ja süüdistatavat oli kohtukutses informeeritud asjaolust, et kohtuistung toimub eelistungi jätkuna ning ta ei väitnud, et tema menetlusõigusi kohtu alla andmise või kohtuliku arutamise planeerimise käigus oleks rikutud, puudub alus kõneleda menetlusseaduse nõuete eiramisest. (p 14) 3-1-1-33-15 (kohtu alla andmine, kohus eelmenetluses) maakohtu määrus vaidlustatavus Maakohtu määrus, millega süüdistusakt (kriminaalasi) tagastati prokuratuurile, oli vaidlustatav vaatamata sellele, et KrMS § 385 p 15 kohaselt ei saa vaidlustada prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrust. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-7-12 kohaselt on seaduses silmas peetud vaid kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile lihtmenetluses. Juhul kui kriminaalasi (süüdistusakt) tagastatakse prokuratuurile süüdistusakti KrMS §-le
annaabi.ee 
