inimesed võtavad need sõnad omaks, süvenemata nende sisusse, mis aga segab arul toimida, kuna kasutatakse ebatäpseid definitsioone. Teine viis on hoopis vastupidine: inimesed mõistavad sõnade ebatäiuslikkust(eelkõige õpetatud inimesed) ning mõtlevad välja definitsioonid, mis muudavad asju Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 veelgi segasemaks ja looduse uurimise asemel kulutavad õpetlased oma aega definitsioonide sisu üle vaidlemisele. 6) Inimvaimu iidolid on pärit ebatäiuslikest või isegi valedest filosoofiate dogmatest, st inimvaimu iidolid on teistelt inimestelt õpitud või omandatud väärarusaamad tegelikkusest. Ehk inimene võtab reegli või seaduse omaks, mõtlemata, kas see on tõene või mitte. Neid nimetatakse teatri-iidoliteks, sest omaksvõetud või leiutatud filosoofia on justkui lavastatud näidend, milles on vähe tõde. Inimesed
1.3.Tööstressi avaldumine William J. Lynott oma artiklis ,,Is workplace stress hurting your practice?" (2006: 98) jagab tööstressi ilmingud järgmiselt: · füüsilised ilmingud: valud rinnas, väsimus, unetus, sagedased viirushaigused; · psühhosotsiaalsed ilmingud: ärevus, ärrituvus, kurbus, viha, meeleolu kõikumised, ülitundlikkus, ükskõiksus, lootusetuse ja abituse tunne; · käitumuslikud ilmingud: söögiisu kadumine, kannatamatus, kalduvus vaidlemisele, viivitamine, vastutustunde puudumine, kaaslastest eemaldumine, madal töötase, usulised muutused, peresuhete halvenemine, motivatsiooni puudumine. Tööstressil võib inimese jaoks olla tõsised tagajärjed, sest stress nõrgendab organismi vastupanuvõimet. Merle Nurmoja (2003: 15) toob välja ilmingud, kuidas tööstress avaldub psühholoogilisel ja füsioloogilisel tasandil. Tööstressi psühholoogilised ilmingud: · äng, ärevus; · viha, agressiivsus;
· KVANTITATIIVMETODID rõhk on ette määratud katekooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab. Nad ei otsi andmeid, vaid tahavad teada vastuseid kindlatele küsimustele. · Mõlemat lähenemisviisi on võimalik kombineerida või muuta esialgne, kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada. · OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED teaduslik uring peaks olema objektiivne, mite isiklike uskumuste tõttu erapoolik. Mõned psühholoogia valdkonnad võivad olla eriti vastuvõtlikud vähenendu objektiivsusele. Milliseid tähendusi omab psühhjoloogiline teadmus ühiskonna jaoks? · Bronfenbrenneron arutlenud, et paljudel inimestel on potensiaali