Karta avastada midagi, mis pole oodatud...nii olen jätnud hirmu pärast lugemata pooled raamatud. Inimesed, kes usust ja selle põhimõtetest suurt midagi ei tea muutuvad tihti skeptiliseks ja sarkastiliseks, kaheldes kõiges. Kaheldes selles, et kuidas siis ikkagi on/oli võimalik kirja panna kellegi elulugu ja õpetusi tehes seda tagant järele... Neil on õigus aga kristlus on usk ja usk põhinebki ainult uskumisel. Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. Vaidlejaid ja uskumatuid leidub ka siis, kui asja on oma uskumatu silmaga ka ise pealt nähtud. Alati saab vastu väita ja protesteerida. Mina ei tea, kas ma usun aga kui ma tunnen sellist põhjendamata hirmu, siis ilmselt ükskõikne ma ei ole. Kust on kristlus üldse alguse saanud? Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele
menetlusosalise asemel esineda ka menetlusosalise kohalolekuta; nõustaja saab tegutseda aga ainult menetlusosalise enda juuresolekul ja heakskiidul. Samuti ei saa nõustaja teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.Nõustaja kaudu saab menetlusosaline teha toiminguid igas kohtuastmes. TÕKENDID JA MUUD MENETLUST TAGAVAD SUNNIVAHENDID TsMS sarnaselt teiste menetlusseadustikega näeb ette hulgaliselt võimalusi õigusemõistjale nii vaidlejaid kui abilisi distsiplineerida . Hagi tagamine, hagi tagamist reguleerib TsMS 40 peatükk. MENETLUSKULUD Menetluskulud jaotuvad menetlusosaliste kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Kohtukulud koosnevad asja läbivaatamise kuludest, kautsjonist ja riigilõivust. Menetluskulude kohta on TsMS 18 peatükis. ISIKU VÄLJAKUTSUMINE, KUTSED, MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE Vastavalt PS § -le 24 on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Selle õiguse
hästidateeritud Maa magnetvälja ümberlülitumise aegasid jne. Ka kaudsete meetodite arsenal on üpris lai. Põhiline - meetodeid on palju ja ei tohi piirduda vaid ühega (kui vähegi saab). Elu algus See, oma sügavas tähenduses, ei ole fossiilide probleem. Kuid mikrofossiilid on üsna kindlalt nähtavad juba 3.5 GAT, võibolla kogunusti ca 3.8 GAT. Ja sealt tagasi, kaugemasse minevikku, ongi ülepea väga problemaatiline jõuda, sest just nii vanad on vanimad Maa kivimid. Muidugi on siin vaidlejaid, kuid Austraalia 3.465 GAT dateeritud uued leiud (1993) filamentsete mikroobide jälgedest tunduvad usutavad (Schopf). Seega, mikrofossiilid annavad varaseima rakulise elu alguse hiliseima dateeringu. Eukarüootse elu varaseimad mikrofossiilsed tunnused on ca 1.8 GAT vanad. See ca 2 miljardi aastane vahemik võib tähendada, et eukarüootse raku teke on äärmiselt väikese tõenäosusega sündmus. Olgu öeldud, et molekulaarevolutsionistid pakuvad mitokondri vanuseks ca samapalju aastaid.