Nõrgemad inimesed kindlasti ei julge vastu astuda manipuleerimisele ja lasevad ennast mõjutada ka siis kui teavad, et nendega vaid mängitakse ja neid ei võeta kui võrdseid. Selline käitumine võib siiski inimese psüühikale väga negatiivselt mõjuda ja inimene võib tunda end väärtusetuna, väga ebakindlalt ja otsustusvõimetuna. Sellised inimesed ei pruugi julgeda oma arvamust välja öelda ka siis kui neil on oma arvamus ja eriti juhul kui see erineb manipuleerija omast. Nad ei vaidlegi vastu ja vaid alluvad. Selline käitumine kindlasti nõrgestab inimese (manipuleeritava) isiksust. Negatiivne mõjutamine inimeste puhul on võimalik siis, kui inimesed: • ei julge välja näidata, et nad saavad aru, mida nendega tehakse ja tahetakse edaspidi teha; • on harjunud (on maast-madalast harjutatud) olema manipuleerimise objektid, ning manipuleeriksid meelsasti ka teiste inimestega; • on nii "puuga löödud”, et usuvad pimesi, mida räägitakse ja kirjutatakse, st võtavad
panuse andsid jagavad tema kuulsust. :See, mis W. Churcill ütles ja tegi ei sure kunagi. Sõja 10 draamas oli tema kõige suurem. Nii lõppeski üks ajajärk nii brittide kui ka kogu maailma jaoks. Minu arvamus Minu arvates oli Winston Churchill õiglane ja julge kõigil oma ametikohtadel. Ta tegi vigu nagu meist igaüks, kuid ta oskas need keerulised olukorras diplomaatiliselt lahendada. Ma ei vaidlegi vastu inimestele, kes väitsid, et Sir Winston Churchill tekitas omale sobivaid olukordi, kuid see pole ka seadusega keelatud ning igaüks meist võiks seda teha, kuid me pole lihtsalt selleks nii osavad. Tänu oma rangusele ja radikaalsusele suutis ta parandada Inglismaa olukorda. Kuid nagu selgus nii mõnestki allikast olid Churchilli teod reklaamitrikk, kuid kuidas saab valetada korraga kogu maailmale. Ma arvan, et see on mõne kadeda
Kui aga tegu tuleneb eelnevast valikust, on inimene ebaõiglane ja rikutud loomuga. Seetõttu on õige, et viha mõjul tehtut ei peeta etteplaanitsetuks, kuna algatajaks polnud viha mõjul tegutseja, vaid viha põhjustaja. Edasi ei tule vaielda selle üle, mis aset leidis, vaid kas see oli õiglane, sest viha tekib ebaõigluse avaldumisel. Ja kui just mitte unustamise tõttu, siis ei vaidlegi ju inimesed lepingute puhul asetleidnud teo üle -- seal paratamatult on ühe poole tegevus paheline. Ühel meelel toimunu suhtes, vaidlevad nad, kummal on õigus, kes on enne kaalutlenud, peab seda kindlasti teadma: üks arvab, et teda on ebaõiglaselt koheldud, teine mitte. Kui aga üks tekitab eelneva valiku järel kahju, toimib ta ebaõiglaselt. Ja sellest tulenevalt on ka teod ebaõiglased ja ka ebaõiglaselt toiminud
annaabi.ee 
