Elu mõtte otsingud Kurdab õpilasele Wagnerile, et elu on tühja joosknud Saab tuttavaks Mefistofelesega püüab aidata Fausti Sõlmivad lepingu Mefistofeles teenib Fausti kuni viimane leiab õnne Mefistofeles viib Fausti joovate tudengite juurde Joob noorendavat eliksiiri Hakkab Margaretat ihaldama Rahulolu leidmine Esimeses osas rahulolu ei leia Mefistofelese poolt pakutud tegevused teda ei kõiguta Alles teise osa lõpus leiab elu mõtte Vaibumatu tegutsemisiha ja töö Fausti idee Elu põhimõte ei tugine pelgalt õppimisel Võid teistelt abi paluda, kuid jääd siiski oma põhimõtetele kindlaks Võid muuta ennast kolmkümmend aastat nooremaks, kuid see ei muuda sinu olemust Leping kurjaga viib halvale teele sinu, kui ka su lähedased Kuulsamad tsitaadid "Oh ilus hetk, oh viibi veel!" "Kui leiadki armu Looja silmas, sa neetud oled siin maailmas."
meid teineteiseni viinud ja süda purunes tuhandeks tükiks. 2 Siiamaani on kõik traagiline! Maria ütleb, et ainult Kanti ahend enesetapu sooritamise kohta on teda takistanud sellist väljapääsu kasutamast. Kant kirjutas vastu järgmisel kevadel. Pärast paari lahket sõna, Kant räägib rangelt kohustustest :" Armastus kui selline tahab suhelda täielikult ja see eeldab vastaja sarnast südame jagamist, vaibumatu umbusklik suletus." Kui selline täielik otsekoheses viib paarid lahku, on see sellepärast, et nende kiindumus oli pigem füüsiline kui moraalne ja oleks varsti kadunud. See ebaõnn on tihti tekkinud ellu. Õnneks, elu väärtus ise, kui see sõltub inimestelt saadud naudingust, on ülehinnatud. Maria vastab aasta hiljem, öeldes, et ta on saavutanud kõrgetasemelise moraalse õigsuse, mille on Kant visandanud. Kuigi ta leiab, et elu on pigem nüüd tühi
Vetemaa valdab kõigi kirjandusliikide vahendeid. Ta alustas luulekogudega, jätkas proosaga ja veidi hiljem äratas tähelepanu näidenditega. Looming Vetemaa paistab silma vastuolusid ja paradokse armastava, kuid nende vahel tasakaalupunkti otsiva vaimu ning eri algeid sünteesiva kujutuslaadiga. Ta püstitab eetilisfilosoofilisi küsimusi ja sukeldub vastuste järele oma mitmeti kummaliste ja keeruliste tegelaste hingesoppidesse, vaibumatu huviga salapärase ja paradoksaalse inimloomuse vastu. Vetemaa varasem proosa keerleb hea ja kurja olemuse ning kurjuse allikate mõistatuse ümber. Tegelaste kollisioonid projitseeritakse kristliku eetika taustale, nii et ilmnevad vastuolud panevad selle tõsiselt proovile. Piibliallusioonid toovad tekstimaailma sisse mõttelise vertikaali, kuna laskumised alateadvuse tumedustesse lisavad sügavusmõõtme. Sellises kunstilises koordinaadistikus
avangardistide eripärase loovtandemi. Ka kahe tähtsama teatri juhid Ird ja Tammur (viimane oli Draamateatri peanäitejuht 1952– 1970) tegid panuse algupäranditele. Draamateatri mängukava toetus 1950.–1960. aastail suuresti Egon Ranneti dramaturgia lavatõlgendustele Ilmar Tammuri režiis – kuni 1960ndatel kärises vahe Ranneti üha enam stereotüüpidesse ja kitšilikkusesse takerduvate näidendite karmi arvustusliku retseptsiooni ning tema loomingu vaibumatu publikumenu vahel üsna drastiliseks. Tammur, Ird ja Panso jätsid 1960. aastate alguse teatrilukku legendaarseid klassikalavastusi. Tammurilt esietendusid 1962 Ibseni „Peer Gynt” (nimiosas dublantidena Ants Eskola ja Rein Aren) ning Brechti „Ema Courage ja tema lapsed” (kahe erineva koosseisuga, nimiosas Aino Talvi ja Lisl Lindau, tumma Kattrini meeldejääva rolli lõi Ita Ever). Kaarel Irdil õnnestusid oma teatritee jooksul eeskätt rahvalikus võtmes
annaabi.ee 
