tugevale pinnasekihile; hõõrdevaiad-kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel Vaiad jagunevad süvistamis viisi poolest:rammvaiad, kruvivaiad, kohtvaiad Samuti kasutatakse veel vaiade süvistamisel uhtumist ja vibrosüvistamist Vajadusel kasutatakse ka komineeritud meetodeid Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon. Puitvaiade puhul tuleb jälgida, et vaiapea oleks allpool pinnasevee taset. Kohtvaia ehitamine-1.manteltoru süvistamine, 2.armatuuri paigaldamine, 3.Betooniga täitmine, 4.manteltoru tõmmatakse maa seest välja Rostvärgi ülesanne on hoone koormuse kandmine vaiadele rostvärgid võivad olla: monoliitsed, monteeri Postvundamendid postvundamente kasutatakse peamiselt karkassiga hoonete puhul. Postvundamendid võivad olla: monteeritavad ja monoliitsed. Kannvundamendi valiku puhul aarvestatakse kandevõimet ja tallamõõtmeid 1
· Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel. Vaiad jagunevad süvistamis viisi poolest: · Rammvaiad · Kruvivaiad · Kohtvaiad Samuti kasutatakse veel vaiade süvistamisel uhtumist ja vibrosüvistamist. Vajadusel kasutatakse ka kombineeritud meetodeid. Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon. Puitvaiade puhul tuleb jälgida, et vaiapea oleks allpool pinnasevee taset. Kohtvaia ehitamine: Manteltoru süvistamine. Armatuuri paigaldamine. Manteltoru on süvistatud, armatuur on paugaldatud, toimub betooniga täitmine; Manteltoru tõmmatakse maa seest välja. Peale vaiagrupi valmistamist tehakse rostvärk, enamasti monoliitsest raudbetoonist. Rostvärgi ülesanne on hoone koormuse kandmine vaiadele. Rostvärgid võivad olla: · Monoliitsed · Monteeritavad Plaatvundament
Hüdromeetria 15. Veetaseme mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. Lihtpeel: Vaipeel lüüakse nõlva risti voolu vaiarida, kusjuures vaiade arv oleneb veetaseme muutumise ulatusest. Alumise vaia pea peab olema vähemalt 50cm allpool madalaimat täheldatud veetaset ning ülemine seni täheldatud kõrgeimast sama palju ülalpool. Vaiapeade kõrgusvahe ei tohi ületada 80 cm. Vaiad nummerdatakse ja looditakse. Määratakse iga vaiapea absoluutkõrgus ning taane, so vaia pea ja graafiku nulli kõrgusvahe. Veetase mõõdetakse vaia peale toetatava käsilati abil. Lattpeel kinnitatakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2m pikk, 13cm lai ja 2,5cm paks. Latil on vahelduvad värvitud või reljeefsed detsimeetrijaotised, mis on omakorda jagatud kahesentimeetristeks ribadeks. Kombineeritud peel nii vaiad kui ka latid. Ülekandepeel:
A 4 E d m1 + 0,2m2 Rck = 1+ * - 1 , kus 2 As e m1 + m2 kus: A vaia ristlõikepindala m2, m1 vasara kaal t, m2 vaia ja kaitsepea kaal t, se vaia vajum ühest löögist, Ed=m1Hg löögienergia kNm, H vasara langemiskõrgus m, g raskuskirendus, 9,81m/s2, vaia materjalist sõltuv tegur kN/m2 · Dünaamiline katse lainelevi mõõtmisega Dünaamiline katse lainelevi mõõtmisega nõuab löögi ajal ja selle järel vaiapea paigutiste ja seal tekkivate pingete mõõtmiseks ning andmetöötluseks eriaparatuuri. Meetod on tavalisest dünaamilisest meetodist tunduvalt usaldusväärsem · Kandevõime määramine pinnase tunnusomaduste alusel Tabelite väärtustes on kandevõime enamasti alla hinnatud keskmiselt 65%. Seepärast võib tabeli väärtusi kasutada vaid vaia kandevõime ja vajaliku pikkuse esialgseks määramiseks. Savipinnase voolavusarvu ja