Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Müütilised muistendid on raamat, mis räägib vahvatest müütidest Eestimaa kohta. Sealsed seiklused ja sündmused on vahvad ning mõtlema panevad. Kõige meeldejäävam muistend minu jakoks oli "Emajõe sünd". See rääkis loomadest, kes Vanaisa käsul hakkasid Emajõge kaevama. Kõik sai alguse sellest, et loomad olid muutunud isekateks ning õelateks. Koguni murdsid teineteist. Nii otsustaski Vanaisa, et neil on kuningat vaja. Selleks, et kuningas vastu võtta, pidid loomad talle jõe kaevama
väljaütlemist. Ja vahel on ka nii, et polegi midagi öelda. Siis on kaks võimalust kas vaikida, või lasta kuuldavale artikuleeritud häälitsusi, ehk mõttetuid sõnu. Ka sel juhul on vaikimine 1 seisukoht vastutusrikas otsus jätta meie psühholoogiline ruum risustamata mõtetute sõnakõlksudega. Oleksin võinud ka selle kirjandi esitada nii, et pärast pealkirja järgneb puhas valge leht. Iseasi, kuidas õpetaja oleks sellest aru saanud. Ja kõigist vahvatest mõtetest, mida minu pea on täis. Praegu panen küll kirja, aga pärast võin ju vaikides veel juurde mõelda. Ja kujundada nii mõnegi seisukoha kirjanditest, õpetamisest ja õppimisest. Ja elust üldse. Vaikides. Ja siiski alati ei saa vaikida. Alati ei saa jätta oma seisukohta vaid enda teada. .Me teame, et sõnadega tuleb olla ettevaatlik. Aga kui vaikimist võib mõista nii või teisiti, siis sama ettevaatlik, kui sõnadega, tuleb olla ka vaikimisega
Keiu Kaur Kalevipoeg Soovituseks Kreutzwald tahab, et muistsete inimeste lood pannakse kirja, et neid saaksid lugeda ka tulevased põlved ning, et vanemate inimeste lood ei ununeks, vaid mõlguksid meil meeles ka tulevikus. Raamat räägib meile armsate aegade ilust, paremate päevade pajatustest. Kalevi käikudest, vahvatest meestest ning nõidadest. Sissejuhatuseks Meenutame nüüd mälestusi, mis on paganlike jumaluste juures unustusse jäänud, sest nendega seotud inimesed on ammu surnud. Elu on liiga lühike ning kaob kiiresti ja kõikidest tekkivatest helidest võis kuulda muistseid kiljatusi, leinanuttu ja kõnet. Kui luuletaja midagi loob, on tema kõnes veidi valet, veidi tõtt. Osa mõtleb ise ning osa tema loomingust on kuulujutt
oma perega Vilsandil. 2 Jaan Tätte on mänginud kahekümnes linnateatri lavastuses, kirjutanud üheksa näidendit ning ise lavastanud neist kaks. Samuti on Ta mänginud viies filmis, kirjutanud 4 raamatut ning mitmeid laule. Ta on inimene, kelle elus on väga olulisel kohal lähedased ning kogemused ja emotsiooonid. Referaat annab ülevaate Jaan Tätte lapsepõlvest, praegusest elust, tähtsamatest tegemistest ja vahvatest seiklustest elujooksul. See koosneb viiest peatükist. 3 1.LAPSEPÕLV Jaan Tätte lapsepõlv möödus Puiatul. Tema vanemad on töötanud Puiatu koolis. Jaan on väiksest peale teiste seast silma paistnud. Ta ema on öelnud, et Jaani lemmikmänguasjad väiksena ei olnud autod ega legoklotsid vaid hoopiski nukud. Oma olemuselt on Jaan alati olnud hooliv ning tema perekond ja tuttavad on talle väga tähtsad. Tätte arvab, et tohutu
annaabi.ee 
