" Juba lasteaia lastele õpetab ta läbi liikumise tantsu põhitõdesid näiteks plie'sid jm. "Samuti tahame et ka suurematel oleks mõnus olla." Marikast iseloomustab omaniku sõnul kõige paremini laul Coca-Cola reklaamist: "Väikestele, suurtele ja peredele uutele. Endale, Su sõbrale ja armunuil, kel kõik on ees, naistele ja meestele, eestlastele teistele. Muusikuile, mehaanikuile, müüjatele, kodutuile. Tugevale rahvale ja vähemuse vahvale. Kurbadele kujudele, rõõmsatele tujudele, unistajale ja lootjaile, võidu koju toojaile. Sinule ja minule. Kõigile!" mida ta ka kohe meenutab ja ümisema hakkab. Marikases on sõbralik õhkkond, usaldus treenerite ja õpilaste ning Sireti vahel. "Kui treenerid ei hoia sõbralikku õhkkonda, võtan nad kohe piitsale." Ka arenemist peetakse oluliseks. "Järjest paremad ja suuremad tantsuetendused." toob Siret näite. Lisaks
meid sõbraks sellega, kellele ta näib olevat omane. Aga kui vaadata mõistuse ja hinge seisukohalt, siis liitude hulgas pole tähtsamat, pole ühtki hunnitumat sellest, mis meist igaüht seob riigiga. Õiglust ei tohi eirata üheski olukorras. Niisiis ei tule suurehingeliseks pidada neid, kes teevad ülekohut, vaid neid, kes ülekohut väldivad. Kuid tõeline ja tark hingesuurus on arvamisel, et loomust järgb aulisus ei sisaldu kuulsuses vaid tegudes. Vahvale ja suurele vaimule iseloomulik: väliste asjade põlgamine, suurte ja ohtlike tegude tegemine. Oleks häbiväärne kui iha murraks selle, keda hirm pole murdnud. Sõdida ei tohiks enda kuulsuseiha ajel. Rahu on parem. Sõda tuleb alustada tulevast rahu silmas pidades. Ohtudest ei tohi nõnda hoiduda, nagu näiksid ara või nõrgana. Riigi juhtimisest: Kodanike huve kaitsta nii, nagu unustaks enda omad. Riiki tuleb hoida korras tervikuna.
hä al, mille kõa kord-korralt kurjemaks muutus, selle augu läi: «Kas üled?» --ja Iga kord vastas kongist pehme kannataja hä al, mis kord-korralt nõgemaks läs: «Ei.» 14. TALLINNA PIIRAMINE. 22. jaanuaril 1577 tõid väljasaadetud salakuulajad sõnumi Tallinna, et suur vene sõjavägi linna peale tulemas ja juba Jõelahkmele jõudnud olla. Bürgermeistrid Friedrich Sandstede ja Dietrich Korbmacher andsid seda suurel turul avalikult teada ja manitsesid rahvast vahvale vastupanekule. Oodatav piiramine ei teinud kodani-kele suurt hirmu, sest linna müürid olid kõrged ja kindlad, linn kubises sõjameestest, suurtükke ja sõjamoona oli määratu hulk kokku kogutud. Lossis asus rootsi kuberner, vapper ja osav sõjamees Hinrik Horn sõjas harjunud väesalgaga; mõne päeva eest olid ka Kaspar von Mönnikhusen ja Ivo Schenkenberg oma salkade riismetega linna jõudnud. Mõisameestele oli teist korda see äpar- 403
annaabi.ee 
