esineb negatiivne fotoforees osakene liigub valgusallika suunas. Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersioonikeskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikeskkonnana asetseb õhukeste kiledena gaasimullide vahel. Vahumullid on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. Ilma selleta märkimisväärset ja püsivat vahtu ei saa. Vahu püsivust iseloomustab eluiga. See on aeg vahumullikese tekkest kuni tema täieliku lagunemiseni. Kui vahumullikesel on kõik vahu omadused, siis võime teda nimetada elementaarseks vahuks. Kahe mulli vahelises kiles toimuvad keerulised protsessid. Mullikestevahelised kiled on peaaegu tasaparalleelsed. Kohtades, kus nad ühinevad, tekivad nõguspinnad (vaata eelmine joonis). Sellel pinnal on
laeng jaotubadsorbse ja difuusse kihi vahel. Teatud kaugusest alates on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu liikuv ainehulk on sedimentatsioonivoog: Is=vc (1) (v-osakeste Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon ja NO3- ioonid ei liigu enam graanulaga kaasa.Seda pinda nimetatakse tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. liikumiskiirus). Sedimentatsioonivoole toimib vastu difusioonivoog. saavutatakse tasakaal (sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon libisemispinnaks ehk nihkepinnaks.Elektrokineetilised nähtused Ilma selleta märkimisväärset ja püsivat vahtu ei saa. Vahu püsivust Osake hakkab liikuma kiirenevalt raskusjõu fg = mg mõjul. Osakese
Aerosoolid. Vahud. Pulbrid.Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersiooni- keskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikesk-konnana asetseb õhukeste kiledena gaasimullide vahel. Vahumullid on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. Ilma selleta märkimisväärset ja püsivat vahtu ei saa. Vahu püsivust iseloomustab eluiga. See on aeg vahumullikese tekkest kuni tema täieliku lagunemiseni. Kui vahumullikesel on kõik vahu omadused, siis võime teda nimetada elementaarseks vahuks. Kahe mulli vahelises kiles toimuvad keerulised protsessid. Mullikestevahelised kiled on peaaegu tasaparalleelsed. Kohtades, kus nad ühinevad, tekivad nõguspinnad
Enne söömist tuleb koorida! 29. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid Vahud: on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersioonikeskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikeskkonnana asetseb õhukeste kiledena gaasimullide vahel. Vahumullid on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. Ilma selleta märkimisväärset ja püsivat vahtu ei saa. Vahu püsivust iseloomustab eluiga. See on aeg vahumullikese tekkest kuni tema täieliku lagunemiseni. Kui vahumullikesel on kõik vahu omadused, siis võime teda nimetada elementaarseks vahuks. Kahe mulli vahelises kiles toimuvad keerulised protsessid. Mullikestevahelised kiled on peaaegu tasaparalleelsed. Kohtades, kus nad ühinevad, tekivad nõguspinnad . Sellel pinnal on hüdrostaatiline rõhk
emulsioonidega üle. 31. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v) . Vahtude iseärasuseks on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersioonikeskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikeskkonnana asetseb õhukeste kiledena gaasimullide vahel. Vahumullid on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. Ilma selleta märkimisväärset ja püsivat vahtu ei saa. Vahu püsivust iseloomustab eluiga. See on aeg vahumullikese tekkest kuni tema täieliku lagunemiseni. Kui vahumullikesel on kõik vahu omadused, siis võime teda nimetada elementaarseks vahuks. Kahe mulli vahelises kiles toimuvad keerulised protsessid. Mullikestevahelised kiled on peaaegu tasaparalleelsed. Kohtades, kus nad ühinevad, tekivad nõguspinnad (vaata eelmine joonis). Sellel pinnal on hüdrostaatiline
Koagulatsioon selle kiirendamiseks n. ultraheli või pihustatakse agregeerumistsentreid(n.liiva) Filtreerimine läbi membraani Aerosoolide lõhkumine kõrgpingega tekib koroona, elektronid ioniseerivad osakesed, mis sadenevad elektroodil Inertsimeetod tekitatakse spiraalikujuline liikumine, osakesed sadenevad seinal Vahud, vahu struktuur, vahu kordsus, vahu eluiga Dispkeskkonnaks on vedelik, disp. aine on gaas (g/v). Mullid on polüeedrilised, nende vahel on kilena vedelik. Vaja on VAHUTEKITAJAT (emulgaatori analoog) Vahu kordsus leitakse valemist Vahumulli elamise aeg ongi eluiga Vahu mehhanismid Vaht on ilma vahutekitajata ebastabiilne, eluiga on lühike. See on seepärast, et polüeedrilised mullid juhitakse enamasti kiiresti vedelikust välja. See on seetõttu, et polüeedriliste mullide kile keskkohas on konts. suurem, vesi koguneb sinna. See aga ei võimalda mullil olla stabiilne. Tahked segud Tahked vahud g/t Tahked emulsioonid (kristallvedelik) v/t
annaabi.ee 
