erinevate seadmete kasutusvõimalusi . Seadmete puhul peab kontrollima et seade oleks vooluvõrgus.Taigna vahustajate puhul kontrollitakse et seade on ühendatud vooluvõrku ja vastav taigna vahustaja-vispel,konks,reket jne tuleb kinnitada taigna vahustaja masina külge. Mida suurem on vahustamise kiirus seda kiiremini lõppeb taigna vahustamise protsess.Mida aeglasem kiirus seda aeglasemalt vahustub. Käsitsi taigent vahustades peavad olema mugavad vahustajad nagu käsimikser jne mis aitavad sul taigent mugavamal viisil vahustada. Togi on seade kuhu asetatakse ahjust välja võetud tooted ja lastakse toodetel jahtuda. Kaal on seade,millega on võimalik tooraineid kaaluda.Kaalu ülesandeks on määrata või näidata õiget kaalukogust.Kui juhtub,et kaal pole ära nullitud siis ei näita kaal õiget tooraine kaalu.Kaalu on mugav käsitleda ja enne kaalu kasutamist tuleb läbi lugeda kasutamise üldsnõuded.
vereringehäireid, mõjub südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, alaneb tähelepanu jms. Müra vähendamiseks tuleks valida vaikne töömeetod, kasutada vaiksemaid seadmeid, katta mürarikkaid masinaid, eraldada mürarikas töö vaiksest tööst, võimaldada küllaldane kaugus müraallikast, kasutada lage müra absorbeerimiseks. [1, lk 9-12] Toitlustuse erialal võivad suurt müra põhjustada paljud masinad, näiteks kartulikoorimismasinad, nõudepesumasinad, riivid, vahustajad jms. Valgustus Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Valgustus peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule, peab olema ühtlane, objekti ja fooni vahel peab olema kontrast, valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel
kesksoolt. Sarnastiivalistel on kaks paari kilejaid tiibu. Alamselts jaotatakse viieks rühmaks. Liikide arv: 40 000, Eestis 700 I Rühm: Tsikaadilised (tirdid) Cicadinea Tsikaadid on jässaka keha, suurte liitsilmade, lühikeste tundlate ja hüppejalgadega putukad. Eestiivad on sageli nahkjad. Tiivad asetatakse seljale katusjalt. Lendavad hästi. Vastsed arenevad taimedel. Eestis elavad väikesed hüppavad tsikaadid. Eriti palju on tsikaade niitudel rohurindes. Nad on oligofaagid. Vahustajad Cercopidae. Need putukad munevad munad taimevartele. Koorunud vastne ümbritseb end vahutaolise massiga, mis kaitseb teda vaelaste eest. Tuntumad liigid on harilik käosülglane Philaenus spumarius ja lepavahtlane Aphrophora alni. Paljud liigid on taimekahjurid ja taimehaiguste levitajad. Huvitava välimusega tirdid kuuluvad sugukonda küürtirtlased Membracidae. Selle sugukonna paljudel liikidel esinevad ebaharilikult suured ja veidra kujuga kehajätked
annaabi.ee 
