Moskva otsustas luua uued eesti rahvusväeosad, 1942.aasta sügiseks moodustati 8.eesti laskurkorpus, kuhu kuulus 27 000 meest. Lahingutes langes ligi pool korpuse koosseisust hukkunute ja haavatutena, ligi 2000 meest andis end sakslastele vangi. Märtsis 1945 osales uute sundmobilisatsioonidega täiendatud korpus lahingutes Kuramaal. SAKSA ARMEE Saksa vägede koosseisus tegid esimesi lahinguid kaasa metsavennad. Loodi idapataljone julgestusteenistuseks ning politseipataljone vahiteenistuseks ninf võitlusteks 1942.aastal hakati värbama inimesti Eesti SS-leegionisse. Kuna vabatahtlike värbamine ei toonud tulemusi, siis asendus see osalise sundmobilisatsiooniga. Sealsed madalamad juhtimisastmed olid eeslastest ohvitseride käes. 31.jaanuar 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirkaitserügementidesse, osa aga kasutati leegioni täiendamiseks. Enamik Saksa poolel olnud väeosasi hävis septembris 1944. Kui Saksamaa
küllaldaselt ette valmistatud ning selleks peavad olema rakendatud ettenähtud ettevaatusabinõud. 5. peatükk LAEVA SEISUVAHT (1) Nõudeid seisuvahile rakendatakse ekspluatatsioonis olevatel laevadel, kui laev on sadamas sildunud või ankrus. (2) Kapten ja vanemmehaanik on kohustatud korraldama nõuetekohase ja tegusa seisuvahi kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. 6. VAHITEENISTUSE KORRALDAMISE PÕHIALUSED 1. peatükk LAEVAPERE LIIKMETE VALMISOLEK VAHITEENISTUSEKS Vahti pidavate laevapere liikmete puhkus (1) Vahti pidavatele laevapere liikmetele tuleb ette näha vähemalt 10 tundi puhkust iga 24-tunnise perioodi jooksul. (2) Puhketunnid jaotatakse mitte enam kui kahte perioodi, kusjuures ühe puhkeperioodi pikkus peab olema vähemalt kuus tundi. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puhkeperioodide nõudeid ei rakendata hädaolukorra, õppehäirete ja muude erakorraliste sündmuste puhul.
Operatsioonikava: Põhjarindele anti korralduse vallutada Narva ja Pihkva, et arendada seejärel pealetungi Tallinna, Valga ja Riia suunas. Ning peale Valga vallutamist vallutada Tartu, Viljandi ja Pärnu. Riigikaitse korraldamine: Kaitseliit, vabatahtlike värbamine, sundmobilisatsioon: Kaitseliit- Saksa väed ei lubanud eestlastel organiseerida oma relvajõude, kuid oli loodud vabatahtlik Kaitseliit, mis oli ennekõike mõeldud sisejulgeoleku tagamiseks ja vahiteenistuseks. Kaitseliit oli halvasti relvastatud ja puudulik väljaõpe. Vabatahtlike värbamine: 16. novembril võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu otsuse alustada Rahvaväe loomist. Selleks kavatseti värvata 25 000 vabatahtlikku vanuses 21-35 aastat. Loodeti neist formeerida diviis, milleks oleks kuus jalaväe-, üks ratsa-, ja üks suurtükipolk. Kuid tekkisid raskused: 1) Puudus oli riietusest, jalanõudest, veovahenditest, tööriistadest, relvadest, laskemoonast, hobustest, toidust. Saadi Vene
28. augustil 1942 kuulutati pidulikult välja vabatahtlike värbamine Eesti SS-leegioni. Vabatahtlikke ei tulnud palju, sest enamik võimalikest oli juba sõjaväes; kuid leegioni astusid Ostlandi pataljoni, aga ka lõppevate lepingutega julgestusgruppide ja politseipataljonide mehed, mis tegi murelikuks väegrupi Nord juhtkonna SS-i ja politseisüsteem omakaitse palgalised üksused, mis 1943. aasta alguses formeeriti viieks territoriaalseks politseipataljoniks nr 29–33, mida rakendati vahiteenistuseks ja julgestusülesanneteks Eestis. Vabatahtlik omakaitse jäi Wehrmachti varustada ja juhtida. 1943. aastal vajas rinne üha rohkem mehi, kuid vabatahtlikke enam ei jätkunud. 1943. aasta 24. veebruaril kehtestati sundteenistuskohustus aastakäikudele 1919–1924, kusjuures meeste ette seati valik: nad kas lähevad tööle Saksamaa sõjatööstusse, astuvad Saksa sõja-väe abiteenistusse või vabatahtlikena Eesti SS-leegioni. Umbes 5000 meest otsustas
annaabi.ee 
