Kui rongkäigust osavõtjad kogunesid vangla esisele, saadeti vangla direktori juurde viieliikmeline delegatsioon koos kolme Nõukogude Liidu ohvitseriga, kes nõudsid poliitiliste vangide väljaandmist. Vangid toodi kambritest välja vangivalvurite poolt. Kui formaalsused olid täidetud, lahkus delegatsioon koos vangidega. Väljas võeti vange vastu rõõmuhüüetega. Peeti kõnesid ja hüüti vabastatutele elagu! Pärast poliitiliste vangide vabastamist saadeti Keskvanglasse kümmekond uut vahistatut, peamiselt politseinikke. Poliitiliste vangide vabastamisele järgnes ülevõtmisi, mida toimetasid rongkäigust eraldunud väiksemad tööliste salgad. Üle võeti politseiasutusi, sõjaväeüksuseid ning teisi asutusi ja ettevõtteid. Kõikjale paigutati vahipostid värskelt relvastatud töölistega. Teist korda saabus rongkäik Toompeale kella viie paiku, vanglast vabastatud poliitiliste vangidega eesotsas. Juhtide nõudel vabastas vahtkond tee lossi.
Tal oli autos käte asendi tõttu väga ebamugav istuda, käerauad tekitasid talle valu ning reisi lõpuks olid ta käed halva verevarustuse tõttu tursunud. Analüüsige, kas vangla tegevus oli sisuliselt õiguspärane. Vangistusseadus 12 § 41. Inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine (1) Kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. (2) Kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele
nimetatud nõudele viie päeva ja üheteistkümne tunni pikkune kinnipidamisaeg (hr Brogan) ning kuue päeva ja kuueteistkümne ja poole tunni pikkune kinnipidamisaeg (hr Coyle). Asjaolu, et kinnipeetule ei esitata süüdistust või teda ei anta kohtu alla, ei tähenda iseenesest artikli 5 lõike 3 esimese osa rikkumist. Artikli 5 lõiget 3 ei rikuta, kui vahistatu vabastatakse "viivitamata" enne seda, kui tema kinnipidamist võidaks kohtulikult kontrollida. Kui vahistatut viivitamata ei vabastata, on tal õigus olla otsekohe toimetatud kohtuniku või seadusjärgse õigusvõimuga ametiisiku ette. "Mitteviivitamisele" hinnangu andmisel tuleb silmas pidada artikli 5 eesmärki ja otstarvet ... Kohus arvestab selle artikli tähtsust konventsiooni süsteemis: see tagab ühe peamistest inimõigustest, nimelt üksikisiku õiguse kaitsele riigi omavolilise sekkumise vastu tema. Kohtulik
pdf (20.04.2013). 52 määrusandja tasandil tõenäolisem, et regulatsiooni väljatöötamisse kaasatakse spetsiifilise valdkonna eksperte, praktikuid. Lisaks nähtus analüüsist, et kriminaalprotsessi arenedes võib vahistatule kehtestatud piirangute otstarbepärasus muutuda, seega teeb autor ettepaneku, et vahistamise põhjuendatust kaalutaks kohtuniku poolt iga kolme kuu tagant. Kehtivas regulatsioonis võib vahistatut kohtu loal vahi all hoida kuni kuus kuud ning seejärel tuleb vahistamisperioodi pikendamiseks esitada kohtule uus taotlus. Autor on kolmekuulise perioodi valikul hinnanud ühelt poolt vahistatute põhiõiguste riivet ning teiselt poolt arvestanud kohtute ülekoormatusega ja jõudnud järeldusele, et sellise ajaperioodi kehtesetamisel oleks seatud jalule mõistlik tasakaal. Juhul, kui isiku ööpäev läbi kambris hoidmine on eesmärgi saavutamiseks tõepoolest ainus
annaabi.ee 
