13 väärtusega ning jääma proportsionaalseks saavutatava eesmärgi suhtes.27 Artikli 5 esimene punkt annab ammendava nimekirja juhtudest, mil õiguse piiramine on võimalik, samas punktid 2 kuni 5 sätestavad olulised kaitsemeetmed, näiteks tuleb vahistatule teatada talle arusaadavas keeles viivitamata tema vahistamise põhjused ja kõik tema vastu esitatud süüdistused, ta tuleb viivitamatult toimetada kohtuniku ette, samuti on vahistatul õigus taotleda menetlust, milles kohus otsustaks kiires korras tema kinnipidamise õiguspärasuse ning korraldaks tema vabastamise, kui kinnipidamine on õigusvastane. Lisaks on isikul õigus nõuda hüvitist kui teda on vahistatud seadusevastaselt. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on kohtuasjas Lawless vs. Iirimaa 196128 ja ka mitmes järgnevas märkinud, et vahistamise eesmärk saab lõppastmes olla vaid isiku toimetamine
vabandas ja ütles, et see oli kohutav viga, nimelt eilsed politseinikud eksisid korteriga. Siis viidi mind haiglasse ja osutati esmaabi. Missuguseid demokraatliku kohtupidamise põhimõtteid on Jukko suhtes rikutud? Mida võib Jukko edasi ette võtta? Olgugi, et Jukko ees vabandati, ei antud talle eelmisel õhtul informatsiooni, miks ta vahistati ning miks temaga nõnda jõhkralt käituti. Lisaks kutsus politseinik teda värdjaks. See on ebanormaalne. Igal vahistatul on õigus teada saada, mille eest teda vahistatakse ning karistatakse. Talle tuleb ette lugeda tema õigused ning vajadusel osutada talle arstiabi. Jukko võib nüüd politseiga ette võtta kohtutee. JUHTUM 3. Narva linna kodanik Viktor, kelle emakeeleks on vene keel, on ,,halli" passi omanik. Et uurida kodakondsuse saamise tingimusi pöördus ta Kodakondsus ja Migratsiooniameti Narva bürosse. Kõigile oma küsimustele ta sai vastuseks: ,,Rääkige eesti keeles!"
Tagantjärele ei olnud aga võimalik välja selgitada aknaklaasis olnud augu suurust, ruumi temperatuuri, kas kartseris oli tuuletõmbus ega ka seda, kas klaasis oli mõra. Kas A nõue kuulub rahuldamisele? Vangistusseadus 19 § 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine (5) Kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja – osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja – tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid: 1) Kohtueelne staadium – uurimismaterjalide kogumine a) Kodu ja isiku puutumatus (läbi otsida saab vaid kohtuorderiga) b) Vahistatul on õigus teada, mille eest vahistati c) Õigus nõuda kohtuniku juurde toimetamist d) Õigus saada kompensatsiooni ebaseadusliku kinnipidamise eest 2) Kohtumenetluse staadium a) õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi b) süütuse presumptsioon – kedagi ei tohi süüdistada enne, kui ta ei ole kohtus süüdi mõistetud c) õigus saada advokaat d) mõlema poole ärakuulamine
ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid: 1) Kohtueelne staadium uurimismaterjalide kogumine a) Kodu ja isiku puutumatus (läbi otsida saab vaid kohtuorderiga) b) Vahistatul on õigus teada, mille eest vahistati c) Õigus nõuda kohtuniku juurde toimetamist d) Õigus saada kompensatsiooni ebaseadusliku kinnipidamise eest 2) Kohtumenetluse staadium a) õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi b) süütuse presumptsioon kedagi ei tohi süüdistada enne, kui ta ei ole kohtus süüdi mõistetud c) õigus saada advokaat d) mõlema poole ärakuulamine
annaabi.ee 
